Direktiivi eesmärk on suunata ettevõtteid keskenduma senisest enam säästvale arengule ja arvestama oma tegevuses ühiskonna põhiväärtustega, nagu näiteks inimõiguste järgimine. Sätestatakse suurte ettevõtete hoolsuskohustus, mis tähendab et ettevõte ja tema tütarettevõtted peavad tuvastama, ennetama, lõpetama ja leevendama oma tegevusest tingitud kahjulikke mõjusid inimõigustele ja keskkonnale.
„Direktiiv ei kohaldu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuid väärtusahelate kaudu mõjutavad direktiivi nõuded ka nende tegevust. Kuigi Eesti toetab direktiivi eesmärke, siis rõhutame, et äriühingutele pandavad nõuded peavad olema selgelt määratletavad, arusaadavad ning ettenähtavad,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri. „On ülimalt oluline, et ettevõtetele ei pandaks kohustusi, mida nad ei suuda täita või mille täitmine on ebamõistlikult koormav.“’
Liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtted täidaksid direktiivis ette nähtud kohustusi, luues selleks järelevalvesüsteemi ning kehtestades trahvid.
„Oleme seisukohal, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja -liik ning peab olema võimalus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi,“ lisas Lauri.
Hetkel on ELis direktiivi eelnõu üle käimas laiaulatuslikud arutelud.