„Kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmisest möödus tänavu 20 aastat. On õige aeg küsida, kas meie seadusandlus ja vastav praktika tagab kriminaalmenetluse efektiivse läbiviimise täna ja tulevikus?“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet ning lisas: „Meil on näiteid mahukatest kohtuprotsessidest, mis on saavutanud ühiskonnas laia kõlapinna ja kestavad aastaid, kuid lõpptulemusena võivad lihtsalt lõppeda seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Selline pikk menetlemine mõjub menetlusosalistele kurnavalt, võtab väga palju ressurssi ning diskrediteerib kriminaaljustiitssüsteemi.“
„Meie nägemus on, et kriminaalmenetlusi viiakse tulevikus läbi kiiresti, andmata sealjuures järele menetluse kvaliteedis. Selleks välditakse selliste toimingute tegemist, mis on ressursimahukad või pikendavad kriminaalmenetlust, andmata samas proportsionaalset lisandväärtust,“ selgitas Laanet ning lisas: „Samas on oluline, et kriminaalmenetluses oleks isikute põhiõigused ja poolte võrdsus tagatud ning kriminaalmenetluse läbiviimisel arvestatakse süütuse presumptsiooni põhimõttega ja kriminaalmenetluse mõjuga kahtlustatava põhiõigustele.“
Kriminaalmenetluse tulevikuvisiooni välja töötamisel võetakse arvesse nii praktiliste kui ka õiguslike muudatuste ajalist perspektiivi. Hinnatakse, millised on kiiremad muudatused, mille saab ellu viia lähema aasta jooksul ja suuremad ning põhimõttelised muudatused, mis vajavad pikemat ettevalmistust.
Justiitsminister on seadnud tõhusa menetluse üheks kriminaalpoliitika prioriteediks ja kutsub neil päevil kokku ekspertidest koosneva nõuandva töögrupi, kes asub nõustama justiitsministeeriumi kriminaalmenetluse tõhustamisel. Töögruppi juhib ministeeriumi asekantsler Markus Kärner.