„Ei möödu nädalat, mil me ei näeks pealt Venemaa agressioonikuritegusid Ukraina vastu. Hiljutine Nova Kahhovka tammi hävitamine on järjekordne sõjakuritegu, mille põhjustajad ei tohi jääda vastutusele võtmata. Selleks, et karistamatuse vastu võidelda, tuleb Euroopa Liidus kujundada ühine seisukoht agressioonikuritegude uurimiseks vajaliku eritribunali loomise suhtes,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.
Liidu riikide esindajad vahetasid sel teemal arvamusi. Kalle Laanet arutas seda eraldi ka Saksamaa justiitsminister Marco Buschmanniga. „Me ei tohi jätta minevikust õppimata. Venemaa juhtkond tuleb võtta vastutusele. See ei ole ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa ühine mure,“ rõhutas Eesti justiitsminister Kalle Laanet.
Nõukogu käsitles ka EL sanktsioonide rikkumise eest määratletavate kuritegude ja karistuste direktiivi, mis on vajalik sanktsioonide paremaks jõustamiseks. Eesti toetas algatuse eesmärki, et ühtlustada sanktsioonide rikkumisega seotud kuriteokoosseise ja karistusi. Eesti justiitsministri sõnul tuleks analüüsida, kas teatud sanktsioonide rikkumisi oleks edaspidi mõistlik uurida Euroopa Prokuratuuril.
Sanktsioonid on oluline vahend Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide edendamiseks. Sanktsioonid on aga tulemuslikud vaid siis, kui neid jõustada süsteemselt ja täielikult ning kui rikkumistele järgneb karistus. Seetõttu toetas Eesti ka Euroopa Prokuratuuri pädevuste laiendamist, mille eeldus on sanktsioonide rikkumise kuritegude senisest tõhusam menetlemine.
Nõukogu kiitis heaks üldise lähenemise kriminaalmenetluses vara sissenõudmise ja konfiskeerimise suhtes. Selle algatuse eesmärk on jätta kurjategijad ilma nende ebaseaduslikust tulust ja piirata nende võimalusi panna toime uusi kuritegusid. „Eesti õigus ei näe praegu ette selliseid võimalusi, mis laseksid konfiskeerida kuritegelikul teel soetatud seletamatu päritoluga vara. Seetõttu tuleb täiendada ka meie kriminaalmenetluse seadustikku. Peame nii Eestis kui ka Euroopa Liidus laiemalt tegema samme selle nimel, et kuritegevus ei oleks tulus,“ sõnas Kalle Laanet. Ta lisas, et Eesti toetab algatuse eesmärki, mis aitab vara tagasivõtmise ja konfiskeerimise regulatsiooni tugevdada.
Eesti toetas kohtumisel ka naistevastase ja perevägivalla tõkestamise direktiivi üldist lähenemisviisi. Selle loomisel on lähtutud naistevastase ja perevägivalla ennetamise ning tõkestamise ehk Istanbuli konventsioonist, mis on kõige ulatuslikum rahvusvaheline raamistik nende vägivallaliikide terviklikuks käsitlemiseks.