Laanet: Euroopa ponnistused organiseeritud kuritegevusega võitlemise ja agressori vastutusele võtmise nimel jätkuvad

06.03.2024 | 09:20

Eilsel Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu kohtumisel Brüsselis arutati organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimusi õiguskoostöös. Venemaa vastutusele võtmiseks agressiooni eest Ukrainas teevad riigid jätkuvalt ühiseid jõupingutusi.

Liidu nõukogu eesistuja andis ülevaate parasjagu menetluses olevatest seadusandlikest ettepanekutest. Üks neist oli kriminaalmenetluses vara sissenõudmise ja konfiskeerimise direktiiv, mida justiitsminister Kalle Laaneti kinnitusel Eesti toetab.

„See väärt algatus aitab jätta kurjategijaid ilma nende ebaseaduslikust tulust ning piirata nende võimalusi panna toime uusi kuritegusid. Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on see üks oluline lähtekoht, milles peame liikmesriikidega koostööd tegema. Mistahes liiki organiseeritud kuritegevus on paljuski piiriüleste ühenduste kätetöö, mille vastu võitlemine annab tulemusi vaid rahvusvahelises koostöös,“ sõnas Eesti justiitsminister Kalle Laanet.

Lõunalauas arutasid ministrid võitlust Venemaa karistamatuse vastu agressioonisõja eest Ukrainas. Eesti on olnud rahvusvahelises koostöös Ukraina toetamisel üks eestvedajaid.

„On ülimalt oluline, et agressori toime pandud kuriteod Ukrainas ei jääks karistuseta. Jätkame aruteludega, kuidas võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele ning luua eritribunal, millel on rahvusvaheline tugi ja legitiimsus. Agressor peab moel või teisel Ukrainale tekitatud kahjud hüvitama,“ ütles Kalle Laanet.

Ta lisas, et Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegudega seoses ei tohi ära unustada ka iga liikmesriigi enda panust õigusalases koostöös, näiteks tõendite kogumist või abinõusid, mis toetavad Venemaa vastutusele võtmist. „Venemaa agressioon Ukrainas on loonud tingimused ja keskkonna ka teisteks juba toime pandud rasketeks kuritegudeks. Muu hulgas vastutab Venemaa juhtkond täielikult opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi surma eest,“ rääkis Kalle Laanet.

Eesti justiitsministri sõnul tuleb Euroopa Liidu tasandil võimalikult kiiresti liikuda edasi piiravate meetmete toel Venemaa keskpanga tõkestatud varade kasutamisega. Nii liidu kui ka siseriiklikul tasandil tuleb uurida uusi võimalusi ka külmutatud eravara kasutamiseks, et Ukrainat toetada.

Praegu on riigikogus arutlusel eelnõu, mis lubaks Venemaa külmutatud varasid kasutada Ukraina toetamiseks olukorras, kus Venemaa pole nõus enda tekitatud kahjusid tasuma.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik