Justiitsminister Kristen Michali sõnul ei sisaldanud enne 2010. aasta 1. juulit kehtinud perekonnaseadus hooldusõiguse mõistet, ning selle mõiste seadusesse tekkimisega 2010. aasta keskel sai ühise hooldusõiguse ka see lapsevanem, kes tegelikult lapse elus aktiivselt ei osalenud.
„Kuna varem kehtinud seaduse kohaselt oli lapse ametlikuks hooldajaks inimene, kelle juures laps juba elas, siis tekitas 2010 aasta seadusemuudatus vajaduse see olukord määratleda ka kehtiva seaduse järgi. Tollal anti kaks aastat üleminekuaega, et hooldusõigust piiratud aja jooksul kohtuväliselt korrigeerida. Kuna 2010. aastal seatud üleminekuaeg hakkab lõppema ning on veel piisavalt lapsevanemaid, kes ei ole saanud oma hooldusõigust ära määrata, otsustas Riigikogu õiguskomisjon justiitsministeeriumi soovitusel ülemineku tähtaega pikendada kuni 2013. aasta 1. juulini,“ lausus minister.
Peale 2013. aasta 1. juulit peavad lapsevanemad lapse hooldusõiguse muutmiseks pöörduma kohtusse.
Sama eelnõuga luuakse ka suurem selgus eestkostjate poolt esitatavasse aruandlusesse ja vähendatakse sellega seotud bürokraatiat.
Ministri sõnul võimaldab perekonnaseaduse kehtiv sõnastus grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad tõendama ükshaaval ja ostut¹ekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi, see aga ei ole olnud kunagi seaduse mõte. „Põhjendamatu bürokraatia kaob ning väheneb nii eestkostjate kui kohtute koormus. Kontroll jääb vaid nendeks juhtumiteks, kus on tegemist suuremate kulutustega või on tekkinud küsimusi eestkoste kvaliteedis,“ sõnas justiitsminister.
Ministri sõnul on eelnõuga aruande esitamise korda täpsustatud selliselt, et igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära ainult igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus, kuid seda tõendavaid dokumente lisama ei pea. „Seadusemuudatuse mõte on, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või juhul, kui on kahtlusi eestkoste kvaliteedis,“ ütles Michal.
Seadusemuudatuse ettevalmistamisel osalesid teiste hulgas näiteks ka Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Tugikeskus „Juks“, Päevakeskus „Käo“, Eesti Juristide Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Advokatuur, Notarite Koda, kohtunikud, puuetega laste vanemad, õiguskantsler ning regionaalminister.