Iga viies laps Euroopas kannatab mingis vormis seksuaalse vägivalla all kas internetis või päriselus. Interneti võimalused on suuresti tagant tõuganud ka laste seksuaalse väärkohtlemise levikut – kuriteo toimepanijad saavad kohtuda ohvritega veebis ning jagada videoid ja pilte laste vastu suunatud raske seksuaalvägivalla kohta.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Lepp juhib tähelepanu, et valdkonnas praegu kehtivates Euroopa Liidu normides lepiti viimati kokku 2011. aastal. „Neid norme plaanitakse kohandada, võttes arvesse viimase aja muutusi. Ettepaneku järgi soovib Euroopa Komisjon laiendada laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud kuritegude määratlust kõikides liikmesriikides. Samuti soovitakse muu hulgas vastutusele võtmist, ennetust ja toe pakkumist liikmesriikides senisest tõhusamaks muuta,“ sõnas Tuuli Lepp justiitsministeeriumist.
Direktiivi uusversioon on muu hulgas seotud 2022. aastal esitatud määruse ettepanekuga kehtestada internetiettevõtjatele kohustus nende platvormidel leiduv laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal avastada, eemaldada ja sellest teada anda. Uue direktiivi ettepanekuga viib Euroopa Komisjon ellu Euroopa Liidu strateegiat, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.
Avaldatud algatus on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Eestikeelse tõlkega saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.
Justiitsministeerium ootab Eesti organisatsioonidelt ja huvigruppidelt arvamusi ja ettepanekuid Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamiseks hiljemalt 12. aprilliks 2024 e-aadressile [email protected].
Justiitsministeerium on saatnud kaasamiskirja nr 9-2/3125-1 huvigruppidele ja organisatsioonidele 28. märtsil 2024, sellega saab tutvuda Justiitsministeeriumi dokumendiregistri kaudu.