Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnas: „Märtsiküüditamisel kisti oma kodudest välja ausad ja ilmsüüta eesti inimesed vanuritest sülelasteni. Sama inimsusevastane kuritegu kordub nüüd kogu maailma silme all Ukrainas, kust on küüditatud Ukraina lapsi Venemaale. Ka põhjused on samad – hävitada üks rahvus, pühkida maamunalt selle rahvuse identiteet ja murda rahva vastupanuvõime. Me peame Eestis Venemaa kuritegusid alati meeles, mälestame hukkunuid ja neid, kelle eluaastad ja kodud jõhkralt rööviti.“
25. märtsil toimuvad üle Eesti mälestusüritused, et avaldada austust küüditatute ja nende perede mälestusele ning meenutada mineviku õppetunde, et selline tragöödia ei korduks.
Kell 15.50 asetab pärja Kommunismiohvrite memoriaali juures asuva ohvitseride mälestusseina juurde Kaitseministeeriumi õiguse- ja halduse asekantsler Margit Gross.
Kell 16 algab tseremoonia, kus küüditamisohvrite mälestuseks kõneletakse ja asetatakse pärjad. Kõnelevad justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Memento Liidu esimees Arnold Aljaste ning Tšehhi suursaadik David Král. Palvuse peab EELK piiskop Ove Sander, muusikalisi vahepalasid esitab Jana Kütt ja Robert Rebane.
Tseremoonia käigus autasustatakse ka Eesti Mälu Instituudi korraldatud kirjavõistluse "Kiri küüditatule" parimaid tööde autoreid. Samuti kuulutatakse välja traditsiooniline foto- ja videokonkursi teema "Eesti mälumajakad", mille autasustamine toimub 23. augustil 2025.
Mälestuspäev ei piirdu ainult pealinna sündmustega. Üle Eesti on erinevates maakondades mälestusüritused, kus mälestatakse küüditatute kannatusi ja austatakse nende mälestust.
Kell 18.00 korraldab Inimõiguste Instituut küünalde süütamise Vabaduse väljakul, et mälestada neid, kes kadusid küüditamise käigus. Traditsiooniliselt on õhtul kavas punase valgusinstallatsiooni kuvamine Patarei vangla merepoolsele küljele.
Mälestuspäeva korraldavad Justiits- ja Digiministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit.
Täpsemat infot mälestuspäeva kohta saab Justiits- ja Digiministeeriumi avalike suhete nõunikult Sessi Popelilt ([email protected]) ning Inimõiguste Instituudi veebilehelt: Märtsiküüditamise mälestuspäev 2025.
Ajakirjanikud on oodatud üritusi kajastama.
Tänavu möödub 76 aastat ühe Eesti ajaloo traagilisema sündmuse, märtsiküüditamise toimumisest. 1949. aastal viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese, kelle ainus süü oli elada nõukogude režiimi vastastele aladele. Märtsiküüditamine on meeldetuletus, et totalitaarne võim võib represseerida ja hävitada inimesi, kelle ainus viga on oma rahva ja vabaduse kaitsmine.
