Justiitsminister Kristen Michali sõnul on see Eesti jaoks väga oluline teema, kuna küberkuriteod võivad ohustada igaüht.
"Väga suur osa meie igapäevaelust toimub tegelikult internetis. See aga tähendab, et ka kuritegevus kolib üha enam tänavatelt internetti ning tühjendatud pangakontod, kaardipettused või kelmused internetis ostes või makseid sooritades võivad ohustada meist igaüht," ütles Michal.
Nõukogul arutatakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitlevat direktiivi, mille eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide õigust küberkuritegude osas. Selle kohaselt peavad kõik liikmesriigid direktiivis nimetatud tegevused kriminaliseerima ning nägema nende toimepanemise eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.
Täiendavalt näeb direktiiv ette juriidiliste isikute vastutuse, raskendavad asjaolud nende kuritegude toimepanemisel ning reguleerib riikidevahelist koostööd küberkuritegevuse vastases võitluses.
Karistuste osas toetab Eesti eelnõu teksti ning rangemaid karistusi, milleks on vähemalt 2-aastane vangistus. Arvestades küberkuritegevuse kasvutrendi ja võimalikke ulatuslikke tagajärgi, on mitmete liikmesriikide pakutud üks aasta karistuseks liiga lühike.
Samuti toetab Eesti 8-tunnise reageerimisaja sätestamist liikmesriikide vahelise teabevahetuse osas, kuna see tagab infovahetuse tõhususe ja on kiireloomulistel juhtudel vajalik.
Muude justiitsküsimuste raames antakse nõukogus ülevaade direktiivi eelnõust, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, lisaks tutvustatakse Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud eelnõusid õigusliku raamistiku loomiseks abieluvaraga seonduvate õiguslike tagajärgede piiriüleseks reguleerimiseks.
Lugupidamisega
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
[email protected]