Michali sõnul on uut avaliku teenistuse seaduse eelnõu tehtud hea õigusloome põhimõtete vaimus ning seda on põhimõtete tasandil partneritega läbi arutatud juba eelmise aasta aprillist. „Tänapäevast avalikku teenistust loovat raamistikku on oodatud kümme aastat ja mul on hea meel tõdeda, et oleme koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ning Isamaa ja ResPublica Liidu ühised põhimõtted eelnõuks kirjutanud ja liigume jõudsalt eelnõu lõpliku teksti suunas.“
Justiitsminister rõhutas, et tänapäevane avalik teenistus peaks kindlasti olema peresõbralik ja pakkuma kaitset väikest last kasvatavatele vanematele.
„Eelnõuga muudame avalikus teenistuses hüved sarnasemaks erasektoriga, kus töötab enamik eestimaalastest. Samas on meie jaoks oluline, et tegemist oleks ka peresõbraliku eelnõuga. Peresõbralikkuse põhimõtte tähtsust on rõhutanud ka meie partnerid Isamaa ja ResPublica Liidust, kellele see on samuti tähtis. Näiteks on ette nähtud koondamiskaitse alla 3-aastast last kasvatavale vanemale ning eelis alla 7-aastast last kasvatavale vanemale koondamisolukorras. Samuti anname võimaluse loobuda perekondlikel põhjustel ressursimahukast koolitusest, keelduda ületunnitööst või kellegi asendamisest,“ selgitas Michal.
Eelnõu üheks eesmärgiks on muuta selgemaks ja läbipaistvamaks ka avaliku sektori palgakorraldus, kus täna tuleb selleks, et ametnikule vähegi arvestatavat palka maksta, kasutada keerulisi arvutussüsteeme ning maksta palju lisatasusid ja toetusi.
„Uus palgasüsteem on kõigi jaoks läbipaistev – on aru saada kellele, millise töö eest ja kui palju palka makstakse. Samuti on see kasulik ametnikule, kes ei sõltu nii palju enam lisatasude tihnikust. Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski varjatud lisatasuks, kuna piiriks on näiteks maksimaalselt 5% kogu palgafondist,“ rääkis Michal.
Justiitsminister märkis, et üks kõige enam emotsionaalseimaid vaidlusi põhjustanud küsimus ongi eelnõu juures olnud just avaliku sektori palkade avalikkus. „Samas soodustab selline süsteem avalikus teenistuses kindlasti nii sisest kui välist avatust.“
Eelnõuga vähendatakse ka ametniku staatusega ametnike arvu. Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, mistõttu pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele tööd töölepingulises suhtes. Sellised isikud on näiteks raamatupidajad, personalitöötajad, hankespetsialistid, haldustöötajad ja infotehnoloogid.
„Oluline on aga rõhutada, et see ei tähenda kindlasti seda, nagu teeksid töölepinguga töötajad kuidagi vähem tähtsat tööd, lihtsalt on tööliigid erinevad ja sellest tulenevalt ei pea neile kehtima ka ametnikuks olemise piirid,“ sõnas justiitsminister.
Eelnõu järgi täidetakse edaspidi eelistatuna vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs nii ametnike kui töölepinguliste töötajate ametikohtadele.
Uuendusena näeb eelnõu ette ka võimaluse ametniku kokkuleppeliseks üleviimiseks teise ametiasutusse ehk rotatsioonipõhimõtte, mille eesmärgiks on suurendada ametnike pädevust ja motivatsiooni ning suurendada koostööd ametiasutuste vahel.
Uue avaliku teenistuse seaduse põhimõtteid on arutatud alates eelmise aasta aprillist rahandusministeeriumiga ning alates eelmise aasta suvest on seda arutanud ja sellesse panustanud ka Reformierakonna ja Isamaa ja ResPublica Liidu Riigikogu fraktsioonide töörühm. Uus avaliku teenistuse eelnõu on käinud alates eelmisest sügisest erinevatel ametlikel ja mitteametlikel kooskõlastusringidel ning seda on arutatud nii valitsuskabinetis kui ametiühingute ja omavalitsustega. Justiitsministeerium plaanib valitsuskabineti otsustest tulenevalt eelnõu veebruari lõpuks valmis saada ning seejärel selle valitsuse ja riigikogu ette viia.