Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on direktiivi peamine eesmärk kaitsta inimesi vastutustundetute ja kuritarvituslike laenuandmiste eest. „Viimastel aastatel on inimestele pakutavate laenude ja järelmaksude valik märkimisväärselt laienenud ning laenuturule on tulnud uued krediiditooted, eelkõige veebikeskkonnas. Sellest tulenevalt peab ka meie seaduseid ajakohastama,“ rääkis Timpson, kelle sõnul on oluline, et krediidiandjatele kehtiksid võrdsed tingimused, mis oleksid tarbijale läbipaistvad ja arusaadavad.
„Näiteks on turul laialdaselt kasutusele tulnud nn intressivabad laenud – kui inimene ostab tarbekaupu võimalusega makse tasuda osadena mitme kuu jooksul. Sageli aga inimesed ei adu, et teatud juhtudel võivad ka need süütuna näivad finantsteenused ohustada inimese majanduslikku olukorda,“ selgitas justiitsminister ning lisas: „On oluline, et ka sellistel juhtudel antaks tarbijatele asjakohane teave kaalutletud otsuse tegemiseks. Samuti on oluline, et krediidiandja veenduks, et tarbija endale üle jõu käivaid kohustusi ei võtaks.“
Timpsoni sõnul on Eestis juba palju ära tehtud, et krediidiandmist tarbijate jaoks turvalisemaks muuta, ent on küsimusi, kus saaksime kehtivat regulatsiooni veel paremaks muuta. „See on väga oluline teema ning ootamegi nüüd ka huvirühmadelt aktiivset koostööd ja kaasa mõtlemist tulevaste seadusemuudatuste kavandamisel,“ rääkis ta.
Huvirühmade tagasisidet ootab justiitsministeerium näiteks selle kohta, millistele lepingutele peaks tarbijakrediidi regulatsioon laienema ning millised tasusid võiks krediidilepingute puhul tarbijatelt küsida. Lisaks palub ministeerium huvirühmade arvamust ettepanekutele, mis on toodud 2021. aastal Tartu Ülikooli koostatud krediidituru uuringus ning 2024. aastal Eesti Panga teemapaberis „Pankadevaheline konkurents eesti laenuturul“.
Justiitsministeerium palub tagasisidet hiljemalt 16.07.2024 e-aadressil [email protected].