Vaata videot (4 minutit):
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on tehisaru areng jõudnud punkti, kus see mõjutab lähiaastatel kõiki Eesti inimesi. Tehisaru kasutatakse juba laialdaselt nii era- kui ka avalikus sektoris ning riigil on praegu töös ligi 200 tehisarul põhinevat lahendust. See tähendab, et tehisaru ei ole enam tulevikuteema, vaid igapäevane osa riigi toimimisest.
Ministri sõnul kasvab tehisaru kasutuselevõtuga hüppeliselt andmete tähtsus. Tehisaru töötab andmete najal ning seetõttu on üha olulisem, et andmed oleksid õiged, kvaliteetsed ja kaitstud. Eesti teadlik ja põhimõtteline valik on kujundada end maailmas eeskujuks oleva vabadustele keskenduva digiriigina. Minister rõhutab, et kuigi tehisaru võimaldab riikidel teha ulatuslikke automatiseeritud otsuseid ja suurendada tehnoloogilist kontrolli, ei liigu Eesti seda teed. Eestis ei sünni ükski otsus ilma inimese osaluseta.
Olulise sammuna toob minister esile andmejälgija kohustuslikuks muutmise, mis annab inimestele võimaluse ise kontrollida, kuidas ja millal on riik nende andmeid kasutanud. Samuti on töös lahendused, mis võimaldavad andmete kasutamist ja müüki erasektorile üksnes inimese enda selgesõnalise nõusoleku alusel. Kõigi nende sammude eesmärk on tagada, et andmete üle jääks lõplik kontroll alati inimesele.
Minister peatub pikemalt ka küberturvalisuse teemal. Tehnoloogia kiire areng on tema sõnul kaasa toonud ulatusliku pettuste laine, kus kurjategijad kasutavad inimeste usaldust ja vähest teadlikkust. Pakosta rõhutab, et mitte ühtegi PIN-koodi ei tohi kunagi kellelegi telefoni teel edastada ning kahtlasi linke ei tohi avada. Need lihtsad reeglid aitavad tema sõnul ära hoida suure osa pettustest.
Lisaks inimeste teadlikkuse tõstmisele vaadatakse üle ka riigi senised praktikad ja seadusandlus. Eesmärk on tagada, et kusagil ei küsitaks põhjendamatult turvaandmeid ning et õigusruum käiks kaasas tehnoloogia arenguga. Minister rõhutab, et seadusandlus peab olema ühelt poolt võimalikult vähe koormav, kuid teiselt poolt piisavalt tugev, et kaitsta inimeste vabadusi ja põhiõigusi.
Kokkuvõttes ütleb Liisa Pakosta, et Eesti siht aastaks 2026 on olla ühtaegu maailma üks innovaatilisemaid ja efektiivsemaid digiriike ning samal ajal tugev õigusriik, kus inimeste vabadused, andmed ja turvalisus on kaitstud. Tema sõnul on just see tasakaal see, mis eristab Eestit paljudest teistest riikidest ning loob usalduse digiriigi vastu.