Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis eile õhtul allkirja täitmisregistri põhimäärusele ja peatab ühtlasi määruse jõustumise järgselt selle vahendusel päringute tegemise kõigile asutustele seniks, kuni igaüks neist on veenvalt kinnitanud oma tegevuse vastavust uutele rangetele reeglitele.
Liisa Pakosta sõnul tänab Justiits- ja Digiministeerium õiguskantsler Ülle Madist 1. juuli pöördumises toodud seisukohtade ja ettepanekute eest ja on nendega arvestanud. Selle esimeseks väljenduseks on täitmisregistri põhimääruse kiire kinnitamine. Minister vabandab Eesti inimeste ees, et 2020. ja 2021. aastal tehtud õiguslike muudatustega ei olnud ministeerium õigesti toime tulnud.
"Asjad tuleb korda teha ja me teeme seda," rõhutab minister.
Uue põhimääruse kohaselt tuleb igal registri kaudu päringuid tegeval asutusel väga täpselt ära näidata, millised seadusesätted talle selleks tegevuseks õiguse annavad.
„Kõik asutused, kelle puhul õiguslik alus meie eelanalüüsi kohaselt ei ole piisava selgusega kehtestatud, õigust päringute tegemiseks ei saa. Iga asutus, kes tahab lahendusega liituda, peab selleks andma justiits- ja digiministeeriumile veenvad põhjendused ja näitama ära, kuidas on tagatud turvalisus ja päringute esitajate üle sisekontroll,“ sõnas minister.
Täpsemalt on põhimääruses kirjas Justiits- ja Digiministeeriumi oluline ülesanne: ministeerium „teostab järelevalvet selle üle, kas registriga päringute tegemiseks liidestunud kasutaja isikuandmete vastutava töötlejana on teostanud kontrolli andmete töötlemise õiguspärasuse üle, küsib selgitusi, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise“.
„See on meie esimene samm inimeste turvatunde taastamisel. Saan täna kinnitada, et mitte keegi ei saa ligipääsu inimeste ja ettevõtete pangakontodele täitmisregistri vahendusel ilma, et oleks välja toonud põhjendused, et teeb seda kitsalt oma seaduslike ülesannete täitmiseks,“ sõnas minister Pakosta.
Põhimäärus ütleb ka seda, et päringu tegemisel peavad asutused tegema krediidi- ja makseasutusele teatavaks muu hulgas andmete kasutamise eesmärgi, viite päringu alusdokumendile või menetlusele ja päringu täpse õigusliku aluse.
Kõigi seni täitmisregistri kaudu päringuid teinud asutuste jaoks peatatakse teenus põhimääruse jõustumisel ehk 14. juulil. Nende õigus taastatakse pärast Justiits- ja Digiministeeriumi poolse kontrollimehhanismi läbimist.
Asutustel, kellel on kõik korras ja tõhus sisekontroll loodud, saavad tööd jätkata katkestusteta. Teisisõnu: juhul, kui Justiits- ja Digiministeerium jõuab asutuste taotlusi kontrollides veendumusele kõigile normidele vastavuse kohta 14. juuliks, nende asutuste jaoks teenus ei peatu, vaid jätkub uuest täitmisregistri põhimäärusest tulenevatel alustel.
Justiits- ja Digiministeerium on alustanud kiireid arendustöid ka selleks, et veel tänavu jõukasid täitmisregistri kaudu tehtavad päringud inimeste võlgade kohta andmejälgija teenusesse, ehk iga inimene saab vaadata, kes on tema andmete osas päringuid teinud.
Täiendavalt on minister Pakosta algatanud kontrolli, mis vaatab üle kogu valitsemisala andmekogud, tagamaks, et kõikidel neil on olemas asjakohane õiguslik alus.
Õiguskantsler tegi oma 1. juuli pöördumises justiits- ja digiministrile ettepaneku kehtestada esimesel võimalusel täitmisregistri põhimäärus.
Täitmisregistri kaudu on päringuid isikute kontodele krediidiasutustes teinud Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet ning Maksu- ja Tolliamet. Lähtuvalt ministri allkirjastatud täitmisregistri põhimäärusest palub justiits- ja digiministeerium neil asutustel 14. juuliks 2025 esitada registriga liitumise taotlus, kus on välja toodud järgmine info:
-
millise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks asutus süsteemiga liitumist vajab;
-
milliseid andmeid asutus saada soovib (andmete liikide kaupa) ja mis on nende andmete saamise õiguslik alus;
-
kinnitus, et asutus on võtnud tarvitusele meetmed andmete töötlemise õiguspärasuse tagamiseks ja teostab nende üle piisavat kontrolli.