Ministri sõnul on Eesti eesmärk olla maailmas mitte ainult tehisaru nutikas kasutaja, vaid ka väärtuspõhise arengu suunanäitaja, tuginedes seejuures oma senisele digitaalsele eduloole.
"Eesti on jõudnud punkti, kus oleme peaaegu 100% ulatuses digitaalselt ühendatud. Kuid võtmeküsimus pole enam ühenduvuse protsendis, vaid selles, kuidas tagada Euroopa tehnoloogiline suveräänsus ja sõltumatus," alustas minister Pakosta oma kõnet. "Tehnoloogia peab olema ehitatud inimeste poolt ja inimeste jaoks, mitte olema eesmärk iseeneses. Nii nagu Tiigrihüpe muutis Eestit 1990. aastatel, on meil täna käsil uus iteratsioon – "AI-hüpe", mis annab meie vanale tiigrile uue hingamise tehisaru abil."
Minister Pakosta esitles laval kümmet tugisammast, mis on Eesti digiühiskonna arengus end juba tõestanud ning mis on kriitilise tähtsusega ka AI-põhise tuleviku ehitamisel. Need põhimõtted tagavad tema sõnul, et areng on kaasav, turvaline ja austab põhivabadusi.
Need tehisintellekti arengu kümme nurgakivi on:
1. Alusharidus kui väärtuste ja oskuste vundament
Kõik algab lasteaiast. Alusharidusel on kahekordne roll: esiteks annab see lastele, sealhulgas keerulisemast taustast peredest pärit lastele, esimesed teadmised väärtustest, moraalist ja vaimsest tervisest, mis on AI ajastul elamiseks hädavajalikud. On oluline, et ka kõige väiksemad lapsed mõistaksid nii tehnoloogiaga kaasnevaid võimalusi kui ka ohte. Nende moraalne kompass peab olema avatud arengule, kuid piisavalt tugev, et seista vastu digimaailma pahupooltele. Teiseks, kvaliteetne ja kättesaadav alusharidus võimaldab naistel täisväärtuslikult tööturule naasta ja panustada, sealhulgas IT-sektoris. "Me vajame kõiki. Sooline võrdõiguslikkus on digiriigi ehitamisel kriitiline ja AI-riigi puhul veelgi olulisem," rõhutas Pakosta.
2. "AI-hüpe" koolides – maailma nutikaimad kasutajad
Alates käesoleva aasta 1. septembrist on Eestis käivitunud programm "AI-hüpe koolis". Eesmärk on tagada, et Eesti õpilastest saaksid maailma kõige arukamad tehisintellekti kasutajad ja arendajad. Erinevalt paljudest riikidest ei karda Eesti digitaalseid vahendeid koolides. Vastupidi, kõik õpetajad ja õpilased saavad tasuta ligipääsu AI-lahendustele ning nende kasutamist toetab akadeemiline kogukond. See on praktiline, "õpime tehes" lähenemine, mis kasvatab uue põlvkonna, kes valdab tehnoloogiat enesekindlalt ja vastutustundlikult.
3. Elukestev õpe ja valmisolek tehnoloogia kasutamiseks
Tänapäeva maailmas on uute teadmiste omandamise valmidus üks olulisemaid väärtusi. Eestis ei keskenduta enam niivõrd kitsaste tehniliste oskuste õpetamisele, kuivõrd avatud ja õpihimulise hoiaku kujundamisele kogu ühiskonnas – alates lasteaedadest kuni ettevõteteni. Eesti inimesed on tuntud oma tehnoloogilise julguse poolest. Me ei karda uusi lahendusi proovida ja kasutusele võtta. See uudishimu ja valmisolek on üks meie digiühiskonna alustaladest.
4. Kedagi ei jäeta maha – ei inimest, keelt ega kultuuri
Digiühiskonna ja tulevase AI-ühiskonna ehitamisel on Eestis alati lähtutud põhimõttest, et kedagi ei jäeta maha. See tähendab, et austame õigust elada ka digimaailmast väljaspool. Inimene ei pea omama arvutit ega nutitelefoni, et olla ühiskonna täisväärtuslik liige. Selle tagab tihe raamatukogude võrgustik, kus info-spetsialistid (mitte enam lihtsalt raamatukoguhoidjad) aitavad kõigil soovijatel digitaalsetest teenustest osa saada. Kaasamine hõlmab ka keelt ja kultuuri. Eesti keel on väike keel ja meie kultuur on väike. "Oleme teinud tohutult tööd, et viia eesti keel igasse maailma AI-mudelisse, ja jätkame sellega. Teeme koostööd teiste väikekeelte ja -kultuuridega, et AI ajastu ei pühiks neid kaardilt," sõnas Pakosta.
5. Andmete kvaliteet kui toimivuse alus
Andmete kvaliteet on tehisintellekti jaoks vältimatu. Andmete masinloetavus, standardiseeritus ja kvaliteet peavad olema avalike teenuste disaini sisse kirjutatud juba algusest peale. Hilisem andmete korrastamine ja kohandamine on liiga keeruline ja kulukas. Kvaliteetsete andmete põhimõtte rakendamine tagab, et AI-lahendused on täpsed, usaldusväärsed ja tõhusad.
6. Lõimitud andmekaitse (Data Protection by Design)
Andmekaitse ei ole takistus, vaid võimaldaja. Sarnaselt andmete kvaliteedile peab ka andmekaitse olema lõimitud igasse süsteemi ja teenusesse selle loomise esimestest etappidest alates. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ja teised andmekaitsereeglid on raamistik, mis aitab luua usaldust. AI-ajastul on kodanike ja ettevõtjate teadlikkus andmekaitsest veelgi olulisem. Inimestel peab olema selge kontroll oma andmete üle.
7. Küberturvalisus – tehisintellektiga ja tehisintellekti vastu
Küberturvalisus on digi- ja AI-ühiskonna toimimise vundament, milleta ei saa astuda ühtegi sammu. See peab olema iga arenduse lahutamatu osa. Tehisintellekt toob siin kaasa uue dimensiooni: me peame arendama küberturvalisust nii tehisaru abiga kui ka tehisintellekti enda loodud ohtude vastu.
8. Suveräänne tehisintellekt ja riiklik arvutusvõimsus
Eesti riik peab tagama kontrolli oma kõige tundlikumate andmete üle. Selleks töötab Eesti suunas, et luua siia suurte keelemudelite (LLM) ja AI arendamiseks vajalik arvutusvõimsus (nn "gigafactory" haru). Sellel on kolm peamist põhjust: tagada, et riigi kasutatavad tundlikud andmed on täielikult riigi kontrolli all; vältida viivitusi andmeedastuses ja arvutustes, mis võivad olla kriitilistes olukordades saatuslikud; ning kindlustada, et Eesti AI-ühiskond areneb vastavuses meie väärtuste ja õigusruumiga.
9. Vabaduste kaitse – me ei keera iga kivi ümber
Tehnoloogia pakub ennenägematuid võimalusi kontrolliks ja jälgimiseks. Eesti, olles kogenud okupatsiooni ja vabaduse kaotust, teab vabaduse hinda. Seetõttu on meie vankumatu põhimõte, et me ei kasuta tehnoloogiat selleks, et piirata inimeste vabadusi, isegi kui see oleks tehniliselt võimalik. "Suure venna" sündroom on reaalne oht. "Me ei hakka iga kivi ümber pöörama ega inimeste halbu harjumusi jälitama. Vabadus on absoluutne väärtus, mida tuleb kaitsta," kinnitas minister.
10. Läbipaistvus ja usaldus – kõige olulisem nurgakivi
Kõige tähtsam põhimõte on usaldus. Läbipaistvus loob ja toidab usaldust. Ilma kodanike usalduseta ei saa ehitada toimivat digiühiskonda ega hoida demokraatlikku elukorraldust. Kõik eelnevad üheksa punkti aitavad kaasa usalduse loomisele. Kõik, mida Eesti teeb AI-ühiskonna ehitamisel, on seotud eesmärgiga hoida ja kasvatada kodanike usaldust riigi, demokraatia ja vabaduste vastu.
Oma kõne lõpetuseks rõhutas minister Pakosta koostöö olulisust. "Mitte midagi tehisintellekti ajastul ei saa teha üksi. Oleme alati töötanud koos eraettevõtete, sarnaselt mõtlevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koostöö on põhimõte, millesse me sügavalt usume ja mida soovime jätkata. Ootame tihedat koostööd kõigiga, kes siin saalis viibivad," lõpetas Pakosta.