Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul pole lähisuhtevägivalla tõhusam ennetamine koostööta võimalik, sest lähisuhtevägivalda esineb nõnda erinevates vormides, peremudelites ja sotsiaalsetes mudelites. „Siseturvalisuse valdkond teeb lähisuhtevägivalla ennetamisel koostööd nii justiits-, haridus- ja teadus kui ka sotsiaalministeeriumi ametkondade ja allasutustega. Eesti on täna lähisuhtevägivalla indikaatorite mõttes Euroopa murelaps ning lähenevate pühade eel paraku teame, et paljude Eesti inimeste jaoks muutub juba lähipäevil nende oma kodu õnne- ja turvatunde kindluse asemel hoopis toksiliseks sõjatandriks. Selgete sihtide ja koostööga saame saavutada selle, et iga järgmine jõuluaeg tuleks järjest enamatele Eesti peredele rahulikum ja turvalisem kui eelmine,“ ütles Läänemets.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on justiitsministeeriumi üks lähiaja eesmärk suurendada nii ühiskonna kui ka menetlejate teadlikkust vaimsest vägivallast. „Füüsiline vägivald on vaid üks lähisuhtevägivalla liik. LSV väljendub oluliselt sagedamini hoopis vaimse ehk psühholoogilise vägivalla kujul. Seetõttu soovime ühiskonna teadlikkust sel teemal suurendada ja anda ka menetlejatele tööriistad, mille abil menetleda selliseid juhtumeid, kus on tegu ennekõike vaimse vägivallaga,“ sõnas justiitsminister. Ka Istanbuli konventsiooni hindamise GREVIO raport on Eesti ametiasutustel soovitanud psühholoogilise vägivalla juhtumeid tõhusamalt uurida, nende eest vastutusele võtta ja vajadusel karistada.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oleme Euroopas lähisuhtevägivalla levimuselt esirinnas ja seetõttu peaks kõik ohvrit abistavad süsteemid koostööd tegema. „Lähisuhtevägivalla vastane võitlus peab olema riiklik prioriteet. Lapsed peavad saama kasvada perekonnas, kus on turvaline ja kust laps võtab edasiseks kaasa idee peremudelist, mis on talle eeskujuks, mitte ei taastoodaks perevägivalda,“ ütles ta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lisas, et laste ja noortega töötades peame arvestama, et vägivallast tingitud traumakogemused võivad mõjutada õppetulemusi, käitumist koolis, vaimset tervist ja üldist toimetulekut. „Lasteaia ja kooli roll lähisuhtevägivalla märkamisel ja lapse toetamisel on kriitilise tähtsusega. Peale selle, et seal kujundatakse lastes vägivalda taunivaid hoiakuid ja antakse neile oskused, mis vähendavad vägivaldset või agressiivset käitumist, on haridus- ja noorteasutused kohad, kus jõuame paljude lasteni,“ sõnas Kristina Kallas.
Esimene lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava allkirjastati aastateks 2019–2023. Tutvu uue tegevuskavaga, lühiülevaatega olulisematest tegevustest ning ministrite allkirjastatud deklaratsiooni tekstiga.
Kust saab abi?
- Kui sinu elu on ohus, helista kohe 112. Politseile saab avalduse esitada internetis.
- Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helista +372 614 7393. Ohvriabi veebilehelt palunabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses.
- Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 saab emotsionaalset tuge iga päev vahemikus kella 10st 24ni. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16st 24ni.
- Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest. Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile [email protected].
- Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale. Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini 660 6077 nõustajad toetavad, pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad oskusi vägivaldse käitumise ennetamiseks.
- Vajadusel pöördu naiste tugikeskuste poole, kontaktid leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.