Justiits- ja digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse juhataja Margit Juhkam ütles konverentsi avades, et õiguspoliitika edu sõltub üha enam sellest, kui oskuslikult suudetakse ühendada eri valdkondade teadmised: vajadust liikuda õigusloomes senisest tähenduslikuma kaasamise ja valdkondade ülese lähenemise suunas.
Päeva jooksul kõneldi innovatsioonist, Euroopa Liidu digireeglistikust, mõju hindamisest, õigusselgusest ning tulevikumõtlemise rollist õiguskeskkonna kujundamisel.
Ettekannetega esinesid Lundi Ülikooli inseneriteaduskonna innovatsiooniosakonna juhataja ja nooremprofessor ning Lundi Ülikooli innovatsiooniuuringute keskuse innovatsioonipoliitika valdkonna juht Mart Laatsit, Euroopa Komisjoni tehisintellekti õigusnõunik Henrik Trasberg, vandeadvokaat, Korruptsioonivaba Eesti liige ning endine prokurör Steven-Hristo Evestus ning Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht Johanna Vallistu.
Praegu on ajakohastamisel hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ning mõjude hindamise metoodika. Konverentsil osalejad andsid selleks oma panuse. Samuti said konverentsil osalejad otsida võimalusi, millise õigusloomeprotsessi etapi lihtsustamiseks võiks tehisarust kõige enam kasu olla. Ühiskonnal on vajadus täpse ja arusaadava õiguskeele järele. Selleks arutati Kaitseväe juhtivterminoloogi ja riigikaitseterminoloogia töörühma juhi Reet Hendriksoni juhtimisel õigusterminite kujundamise põhimõtteid ja sellega seonduvaid väljakutseid.
Margit Juhkami sõnul on õigusloomejuristidel oluline roll hea õigusloome põhimõtete järgimise kindlustamisel. Kokkulepitud hea õigusloome põhimõtete järgimine aitab kasvatada usaldust riigi vastu.
Õigusloojate konverents 2025 näitas, et Eesti õigusloome ees seisvad küsimused – alates EL-i digireeglitest, kliimapoliitikast kuni tehnoloogilise pöörde ja demograafiliste muutusteni – on keerukad, kuid neid väljakutseid tuleb nutikalt lahendada. Selleks on vaja teadmisi, koostööd ja ka osakust vaadata horisondist kaugemale.
