Nõusolekut saab väljendada sõnadega, kehakeeles või muul viisil. Kui olukord pole üheselt selge, peab nõusolekut küsima ja saama kinnitava vastuse.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul ei ole muudatustega plaanis reguleerida intiimsuhteid vaid seksuaalvägivalda. „Me ei roni kellegi magamistuppa, ega hakka kellelegi kuidagi ette kirjutama, mida konsensuslikult koos teha võib. Kui inimene on näiteks joonud klaasi veini ja ütleb, et on seksiga nõus, siis tema nõusolek on kehtiv. Küll aga ei saa nõusolek olla vaba ja teadlik olukorras, kus joove on nii tugev, et inimene ei saa enam aru, mis ümberringi toimub,“ selgitas Pakosta.
„Ka 2024. aastal tellitud ohvriuuringu tulemused näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad mõtet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus. Ainult 3% vastanutest arvas, et nõusolekus ei pea veenduma ning seni, kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. Sellele kolmele protsendile see eelnõu mõeldud ongi,“ täpsustas justiits- ja digiminister.
Karistusseadustiku muutmise seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele (nn jah-mudel). Edaspidi on karistatav igasugune nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu sõltumata sellest, kas sellega kaasnes vägivald, kannatanu abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine.
Eelnõu toetab inimeste seksuaalse enesemääramise õigust ja vastab ühiskonna arusaamale vaba tahet austavast seksuaalsuhete kultuurist.
Samuti viiakse karistusseadustiku sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, millega Eesti liitus 2017. aastal.