Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul ei ole Eesti riikluse järjepidevus ainult juriidiline mõiste, vaid märgib ka meie rahvusliku mälu kestvust, meie iseolemise väärtuste ja väärikuse pärandi hoidmist ja edasi andmist ühelt põlvkonnalt teisele. „Edasi anda ja kanda tuleb paraku ka neid mälestusi, mida tahaks tõrjuda – vene kommunistliku režiimi korda saadetud ränki kuritegusid meie rahva üle. Aga seegi on osa Eesti saatusest. Teadmuskeskuse asutamine on ka meie auvõlg nendele inimeste ees, kes mõrvati ja seetõttu ise oma lugu jutustada ei saanud,“ ütles minister Pakosta.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller lisab, et valitsuse järjepidev tugi muuseumiprojekti toetamisel on tunnustust väärt. „Siiralt hea meel on teise etapi rahastusotsuse üle. Oleme selle rahvusvahelise tähtsusega projektiga juba pikalt toimetanud ning lõpp ei ole enam kaugel. Peagi saame avada Patarei sellisel kujul ja sisuga, mis aitab nii meil endil, meie noortel kui ka külalistel ja sõpradel välismaalt paremini mõista seda ajalooperioodi, millest oleme läbi tulnud.“
Andrelleri sõnul aitab muuseum mõtestada minevikku ja tõmmata paralleele tänases Euroopas toimuvaga. „Meie kõigi ühine eesmärk on töötada selle nimel, et sõjaõudused, repressioonid ja erinevad totalitaarsed režiimid jääksid minevikku ega leiaks enam kohta tänapäeva maailmas.“
Valitsuse otsusega antakse Eesti Mälu Instituudi kasutusse teadmuskeskuse ala ja hooned. Patarei hoone on tänaseks valmis nn „halli karbina“ ning ekspositsiooni väljaehitamiseks eraldab Justiits- ja Digiministeerium oma eelarvest ligi 2 miljonit eurot. Teadmuskeskuse igapäevast tegevust hakkab korraldama Eesti Mälu Instituut.