„Kui Eesti iseseisvus 1991. aastal taastati, siis tuli õigusriigi alusena võtta vastu Eesti elanike õigusi, vabadusi ja kohustusi austav põhiseadus ning samuti ehitada üles uus euroopalik õigussüsteem,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Kui Eesti esimese põhiseaduse 100. aastapäeva puhul 2020. aastal keskendus justiitsministeerium eelkõige põhiõiguste ja kohustuste tasakaalu esiletõstmisele, siis kehtiva põhiseaduse 30. aastapäeval pööratakse tähelepanu suurematele justiitsvaldkonna õigusreformidele, millel on sellel aastal ümmargused tähtpäevad. Selleks korraldab justiitsministeerium koos Riigiõiguse Sihtkapitali, riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, patendiameti, Eesti juristide liidu ning Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsiga konverentside sarja, mis käsitlevad neid teemasid lähemalt nii ajaloo, tänapäeva kui ka tuleviku vaates. Konverentsidel esinevad oma ala eksperdid, õigusteadlased ja praktikud ning inimesed, kes olid reformide loomise juures.
10. juunil korraldab Eesti teaduste akadeemia juures tegutsev Riigiõiguse Sihtkapital põhiseaduse 30. sünnipäevale pühendatud konverentsi, mis keskendub põhiseaduse rollile kriisides – seda nii pandeemia kui julgeolekuolukorra nurga alt. Riigiõiguse teadlastele, praktikutele ja huvilistele suunatud konverentsil vaadatakse tagasi põhiseaduse sünnile, meenutatakse põhimõttelisi valikuid ja tulisemaid vaidluspunkte Eesti riikluse alusteksti väljatöötamisel ja vastuvõtmisel. Konverentsi programmiga saab tutvuda ja osalejaks registreeruda teaduste akadeemia kodulehel.
„30 aastat tagasi välja töötatud põhiseadus on meid ja meie riiki väga hästi teeninud. „Õigusega öeldakse, et tegemist on Eesti kõigi aegade parima põhiseadusega. Viimased aastad ja sõda Euroopas veeretavad meie ette uusi katsumusi ja küsimusi. Konverentsil vaadatakse, kuidas peab põhiseadus vastu rasketele kriisiolukordadele,“ ütles sihtkapitali tegevust suunava nõukoja juht, riigikohtunik Heiki Loot.
„Üks oluline ülesanne 30 aastat tagasi oli sõltumatu ja hästi toimiva kohtusüsteemi väljatöötamine, sest just kohus on see, kes otsustab vaidluste korral, kummal poolel on õigus. Seetõttu on ka meie konverentside sarja esimene pääsuke pühendatud just kohtureformile,“ rõhutas justiitsminister Maris Lauri. „Samuti räägime sel aastal nii haldusõiguse, autoriõiguse, karistusõiguse kui ka võlaõigusega seotud teemadel. Kõik need valdkonnad mängivad inimeste elu ja riigi korralduse juures tähtsat rolli ning konverentsidel jätkub arutamiseks huvitavaid nurki nii minevikust kui aktuaalseid teemasid tänapäevast.“
Konverentsid toimuvad järgmistel kuupäevadel:
18. mai – Kohtureform 30
26.-27. mai – Haldusmenetlus 20
10. juuni – Põhiseadus 30 (Riigiõiguse Sihtkapital)
25. august – Autoriõigus 30
8. september – Karistusõigus 20
17. november – Võlaõigus 20
Konverentside programmiga on võimalik lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.
1992. aasta rahvahääletusest võttis osa 2/3 Eesti kodanikest, kellest 92% hääletas põhiseaduse vastuvõtmise poolt. Põhiseaduse teksti töötas välja 50 liikmest koosnenud Põhiseaduse Assamblee, mis alustas tööd 13. septembril 1991. aastal. Assamblee moodustati Eesti Kongressi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esindajatest.