Ligipääs päringute tegemise teenusele on Eestis kokku viiel asutusel: Kaitsepolitseiametil, Maksu- ja tolliametil, Politsei- ja piirivalveametil, Rahapesu Andmebürool ja Välisluureametil.
Igaühel neist asutustest on nende eriseadustes - näiteks kriminaalmenetluse seadustikus - sätestatud õiguslik alus ligipääsuks andmetele ning andmete pärimise reeglistik.
Kuni aastani 2020 kasutasid need asutused seda õigust kirjade ja e-kirjade teel panka päringuid tehes. Aastast 2020 tekkis neil võimalus päringuid teha üle elektroonilise arestimissüsteemi ning alates veebruarist 2025 üle uue lahenduse nimega täitmisregister. Seega on päringuid tehtud pidevalt enne täitmisregistrit, aga teisi kanaleid kasutades.
Täitmisregister pakub avalikku ülesannet täitvatele asutustele seejuures üksnes platvormi andmevahetuseks. Justiits- ja digiministeerium registri vastutava töötlejana saab üksnes üle kontrollida, kas üldine õiguslik alus pangalt seda liiki andmete küsimiseks ehk konkreetse teenuse kasutamiseks eksisteerib.
Absoluutselt iga päringu puhul on vaja lisada päringusse ka info õigusliku aluse kohta ehk viide andmete kasutamise eesmärgile, väga konkreetsele õigusaktile ja alusdokumendile. See tähendab, et sisestada tuleb menetluse number, mille raames seda tehakse ning menetluse tüüp - olgu selleks näiteks maksumenetlus või kriminaalmenetlus.
Panka tehtavate üksikpäringute eest ehk isikuandmete õiguspärase töötlemise eest vastutab päringut tegev ehk isikuandmeid töötlev asutus. Kohustus selleks tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest. Isikuandmete vastutava töötleja kohustus on seejuures tagada andmete töötlemise seaduslikkus. Teisisõnu: justiits- ja digiministeerium registri vastutava töötlejana ei saa võtta üle kontrolli konkreetsete päringute sisu üle – sel juhul võtaksime üle ka kontrolli uurimis- või julgeolekuasutuse töö sisu üle.
Üheks meetmeks isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tagamisel on järelevalve teostamine andmetöötluse üle, kui isikuandmete töötleja peab seda vajalikuks - töötlejaks on konkreetsel juhul päringut teostav asutus. Justiits- ja digiministeerium platvormi pakkujana ei teosta järelevalvet teise asutuse tegevuse ehk üksikpäringute seaduslikkuse üle.
Seda, kuidas krediidiasutused neid päringuid töötlevad ja mis mahus neile vastavad, reguleerivad juba neile kehtivad väga ranged seadused ja korrad.
Mis puutub täitmisregistri põhimäärussesse, siis see on läbinud esmase avaliku kooskõlastusringi ja on valmimise lõppstaadiumis.
LISA
Toome näite maksumenetlusest, kus maksukorralduse seaduses on selgelt öeldud, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.
Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.