Mis on nõusolekupõhine lähenemine seksuaalsuhetes?
Nõusolekupõhine lähenemine tähendab, et enne seksuaaltegevusega alustamist peavad mõlemad pooled veenduma, et teine inimene on tegevusega nõus. Nõusolek peab olema arusaadav – seda võib väljendada sõnadega või muul selgelt mõistetaval viisil. Kui nõusolek puudub või olukord ei ole üheselt selge, ei tohiks seksuaaltegevust alustada.
Kuidas see erineb senisest käsitlusest?
Praegu käsitletakse vägistamisena eelkõige olukordi, kus kasutatakse vägivalda, ähvardamist või kus inimene on abitus seisundis. Nõusolekupõhine lähenemine rõhutab, et seksuaalne tegevus peab põhinema mõlema poole vabal ja väljendatud nõusolekul.
Vaba ja väljendatud nõusoleku puhul on oluline, et selle andja oleks teadlik ja oma otsuses vaba, see tähendab, et tema otsus ei tohi olla kuidagi mõjutatud, kallutatud, eksitatud. Nõusolek tähendab konsensust järgneva suhtes – st teadmist ja arusaama järgnevast, mis tuleb kokku leppida eelnevalt. Nõusolek peab olemas olema teole eelnevalt.
Inimene peab teadma, mis hakkab juhtuma, enne kui see juhtub. Viimane hoiab ära ka selle, et juhtuks midagi, millest inimene teadlik ei ole ning millega ta nõus ei ole. Inimese seksuaalse enesemääramise õigus kehtib kogu aeg. Kui ta tunneb, et ta ei soovi kokkulepitud tegevusega jätkata, on tal õigus seda öelda ja partner peab sellega arvestama. Kui tegevuse laad muutub või partner plaanib midagi, millega teo olemus muutub, tuleb veenduda, et teine inimene on ka sellega nõus – sõnaliselt või muul selgelt mõistetaval viisil.
Kas nõusolek peab alati olema sõnaline?
Ei pea. Nõusolekut saab väljendada ka muul piisavalt kommunikatiivsel viisil, nt kehakeele, žestidega või muu selge suhtluse kaudu. Kui aga olukord ei ole üheselt mõistetav, on kõige kindlam viis partnerilt otse küsida ja saada kinnitav vastus.
Ei. Nõusolek kehtib konkreetse tegevuse kohta. Näiteks nõusolek suudlemiseks ei tähenda automaatselt nõusolekut seksuaalvahekorraks või muuks seksuaaltegevuseks.
Keda nõusolekuseadus kaitseb?
Nõusolekuseadus kaitseb inimesi seksuaalvägivalla eest. Selle eesmärk on tagada, et seksuaalsed suhted oleksid konsensuslikud ning et kedagi ei saaks ära kasutada olukorras, kus ta ei ole tegelikult nõus.
Kas see seadus tähendab, et süüdistatav peab hakkama tõendama oma süütust?
Ei. Kehtima jääb põhiseadus, süütuse presumptsioon ja enese mittesüüstamise privileeg. Kohtute kohustuseks on jätkuvalt inimeste põhiõiguste tagamine ja see eelnõu seda ei muuda. Kahtlustataval on õigus ütlusi mitte anda ja kedagi ei tohi kohustada oma süütust tõendama. Prokuratuur peab kohut süüdistatava süüs veenma. Kui tekib olukord, kus prokuratuuri ainsaks tõendiks on kannatanu ütlused, võib see tähendada, et süüdimõistvat kohtuotsust üksnes nende põhjal teha ei saagi.
Millised on kolm kõige olulisemat põhimõtet, mida nõusolekuseaduse kohta meeles pidada?
- Seksuaaltegevus peab põhinema nõusolekul. Kui partneri nõusolek ei ole selge, ei tohiks seksuaaltegevust alustada. Kui tekib kahtlus, küsi üle.
- Kõigi inimsuhete puhul tuleb austada nii ennast kui teisi. Ühe inimese inimõigused lõpevad seal, kus algavad teise inimese inimõigused.
- Põhiseadus jääb kehtima, niisamuti süütuse presumptsioon ja enese mittesüüstamise privileeg.
Pea meeles! Kui keegi tarvitab sinu kallal seksuaalvägivalda, ei ole see mitte kunagi sinu süü – ükskõik, mida sulle ka ei öelda või vabanduseks tuuakse. Seksuaalvägivalla eest vastutab toimepanija, mitte kannatanu ning nagu igasugusele vägivallale, ei ole ka seksuaalvägivallale ühiskonnas kohta.
Kuhu abi saamiseks pöörduda?
- Hädaohu korral helista koheselt 112.
- Sotsiaalkindlustusametis on avatud ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon 116 006, mis pakub tuge, ärakuulamist ning infot inimestele, kes on langenud kuriteo, hooletusse jätmise, halva kohtlemise ning füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks.
- Kui seksuaalvägivald on toimunud viimase 7 päeva jooksul, pöördu võimalikult kiiresti pärast seksuaalse rünnaku, vägistamise või selle kahtluse korral seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse. Kontaktid leiad siit https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald
- Täiskasvanud, kes on lapsena kogenud seksuaalvägivalda, saavad tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee. Nõu saab küsida ka ohvriabitöötajatelt üle Eesti. Kontaktid: https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust
- Naiste tugikeskused on avatud sõltumata nädalapäevast ja kellaajast. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused#accordion--naiste-tugikeskuste-kontaktid
- Lasteabisse saab pöörduda kõigil lapsega seotud teemadel. Lasteabitelefon on 116 111. https://www.lasteabi.ee/et/lasteabi-116111