„Maailm on pidevas muutumises ning nii seab ka ühiskond justiitsvaldkonnale täiendavaid ootusi ja nõudmisi. On väga oluline, et meie õiguskord arvestaks ühiskonna arengutega ning riik pakuks välja uuenduslikke ja ettevaatavaid lahendusi. Selleks sai 2023. aastal justiitsvaldkonnas tehtud mitmeid muudatusi, millega kaasajastati juba olemasolevaid süsteeme ja loodi uusi lahendusi,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.
Tänavu jõustus äriregistri seadus, mille peamine eesmärk on ühtlustada kõigi juriidiliste isikute registrimenetlust ning muuta seda lihtsamaks ja selgemaks. Üheks suuremaks muudatuseks on osaühingu minimaalse osakapitali nõude kaotamine. Seadusega laiendati ka registripidaja järelevalvevõimalusi, et tagada äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist, näiteks kiirem registrist kustutamine nende juriidiliste isikute puhul, kes ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Suurendati ka käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemisel, nimelt anti osaühingu osanike nimekirja pidamine registripidajale ja osanike andmed said registrikaardi andmete tähenduse. Loodi ka muid uusi võimalusi, näiteks võimalus ärinime broneerida ja põhjendatud juhtudel taotleda kindlal kuupäeval kande tegemist äriregistrisse. Seadus jõustus 1. veebruaril 2023. Osad muudatused jõustusid 1. septembril ning osad jõustuvad 2024. aasta 1. märtsil.
Tööd alustas Maksejõuetuse teenistus, mille eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes. Teenistus teeb järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle seoses pankrotimenetlusega ning uurib nende võimalikku seadusvastast käitumist. Selleks saab teenistus läbi viia eriauditeid, algatada pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning teha järelevalvet pankrotihaldurite üle.
Uus seadus aitab kiirendada kriminaalasjade kohtumenetlusi. Muudatus andis kohtunikele selgema aluse viivitusteta ja tõhusa menetluse tagamiseks. Nimelt täpsustusid kohtuniku menetluslikud hoovad, näiteks kirjalike seisukohtade nõudmise tingimused. Kohtunikud võivad nüüd lahendada korralduslikke ja menetluslikke küsimusi ka istungit pidamata, kui eelnevalt on pooltele antud võimalus avaldada oma seisukohti. Samuti aitavad muudatused seada kohtunikul tõendite ja seisukohtade esitamiseks ajapiiranguid, kui on kahtlus, et protsessi osaline venitab menetlust tahtlikult. Menetlusaega saab kokku hoida ka seeläbi, et kohus ei pea üle kuulama tunnistajat, kelle kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega on nõus nii prokuratuur kui ka kaitsja. Loe lähemalt siit. Kriminaalmenetluste tõhusamaks muutmiseks otsime koos ekspertidega võimalusi veelgi, et menetlused oleksid asjaosalistele võimalikult vähe koormavad. Uued seaduse muudatusettepanekud käime välja juba 2024. aasta kevadel.
Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse alused laienesid. Seni oli juriidilist isikut võimalik vastutusele võtta vaid siis, kui süüteo pani juriidilise isiku huvides toime juriidilise isiku organ, juhtivtöötaja või konkreetne pädev esindaja. 2023. a novembrist saab juriidilise isiku võtta vastutusele ka siis, kui süüteo pani juriidilise isiku huvides toime ükskõik milline füüsiline isik juriidilise isiku esindaja korraldusel, puuduliku töökorralduse või ebapiisava järelevalve tõttu. Lisaks võib kohus rahatrahvi või rahalise karistuse tagamiseks keelata menetluse ajaks juriidilise isiku ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Seeläbi saab võtta võimaluse juriidilisel isikul vastutusest vabaneda.
Uued võimalused lähisuhtevägivalla ohvrite aitamiseks. Sel aastal jõudis lõpule projekt „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“. Selle käigus töötati välja abivahendeid, mis aitavad suurendada arusaamist kuriteoohvrite vajadustest ning anda teavet olemasolevate teenuste kohta. Projekti käigus töötati välja tegevusjuhend tervishoiusektorile, mis annab meditsiinitöötajatele teavet tegutsemiseks kokkupuutel võimaliku ohvriga. Samuti kannatanu individuaalsete vajaduste hindamise vorm, mida katsetati PPA Ida Prefektuuris ja Viru Ringkonnaprokuratuuris. Väljatöötatud ja Viru piirkonna haiglates katsetatud väärkohtlemise kehakaart aitab parandada ohvritele pakutavat tuge, dokumenteerida väärkohtlemisega seonduvat teavet patsiendi õiguste kaitseks ja märgata neid patsiente, kes on langenud kuriteoohvriks, aga ei pruugi seda ise tunnistada. Kuriteoohvreid abistavavad ka enesehindamise küsimustik ja ohvri teekond. Viru piirkonnas katsetatud ja head tagasisidet saanud vahendeid soovime edaspidi juurutada üle Eesti, esimesed sammud selleks teeme peagi algaval aastal.
Uuendused vanglateenistuse juhtimisstruktuuris, mille tulemusel on kriminaalhoolduse valdkonnal esmakordselt eraldi direktor ja kriminaalhoolduse valdkond on teinud aasta jooksul olulisi arenguid võrgustikutöö eestvedamisel, luues Turvalise Koostöö Raamistiku. Koostöö teiste ametiasutusutega ja lähikonnaga aitab sisulisemalt tegeleda õigusrikkujate suunamisega ja probleemide lahendusega ka vangistuse ja kriminaalhoolduse järgselt, et vähendada korduvkuritegevust. Lisaks astusime suure sammu strateegilisema ja andmepõhisema juhtimise suunas ning valmis vanglateenistuse strateegia. Pingutusi tehti ka ligipääsetavama töökeskkonna loomiseks ning Tallinna vangla pälvis Puudesõbraliku tööandja tiitli.
Vanglateenistuse tööprotsesside digitaliseerimine. Vangide kasutuses on nüüd tahvelarvutid, mille vahendusel saab tutvuda nii oma karistusaja andmetega kui kasutada erinevaud e-teenuseid. Kinnipeetavad saavad neile mõeldud tahvelarvuteid kasutada nii kohtumenetluste kestel tekkiva teabe vastuvõtmiseks, toimikutega tutvumiseks kui ka tsiviil- ja halduskohtumenetlustes kohtu poole pöördumiseks. Teabe digitaalne kättetoimetamine lihtsustab oluliselt nii vanglate kui kohtute tööd. Ühtlasi aitab vajalikke digioskusi omandada ka kinnipeetavatel, kellel tavapäraste e-teenuste kasutamise võimalus puudub. See omakorda on oluline nende kinnipeetavate taasühiskonnastamiseks. Aasta lõpuks on kinnipeetavatele digitaalselt kätte toimetatud üle 15 000 dokumendi. Lisaks loodi kinnipeetavatele uus e-poe teenus, mis lubab tahvlist e-poodi kasutada ning arveldada sarnaselt vabaduses viibivate inimestega. See hakkab asendama senist vanglate jaoks väga töömahukat kinnipeetavate ostude tegemise süsteemi. Tahvlite kasutus ei piirdu tulevikus aga kindlasti kättetoimetamise ja e-poe teenustega.
Innovaatilised turvalahendused vanglates. Vanglateenistus otsib pidevalt uusi lähenemisi vanglas töötavate ja karistust kandvate inimeste turvalisuse tagamiseks. Käesoleval aastal sai alguse koostöö turva- ja kaitsevaldkonnas murrangulist skaneerimistehnoloogiat arendav Eesti ettevõte GScaniga, kes hakkab Riigikantselei innofondist saadud raha toel arendama vanglates uudset tehnoloogiat keelatud esemete ja ainete leidmiseks. Loe lisaks siit.
Jõustus kohtuekspertiisi arengut ja digilahendusi võimaldav seadus, mis võimaldab surmapõhjuste tuvastamisel senisest paindlikumalt kasutada digilahangu võimalusi. Muu hulgas täpsustusid ja ühtlustusid sõrmejälgede, DNA, näokujutiste ja häälenäidiste võtmise ning kasutamise alused, et muuta kuritegevuse vastast võitlust senisest tõhusamaks. Loe lähemalt siit.
Loodi eestkostja teejuht, mis annab teavet ja juhiseid eestkostjate õigustest ja kohustustest. Veebilehe mõte on aidata eestkostjatel oma rollist selgemini aru saada, vähendada teadmatust ning hirmu suhelda kohtuga. Eestis on eestkostja rollis pea 9000 inimest. Kõigil neil on tohutult vastutusrikas roll esindada last või täiskasvanut, kes ei suuda ise enda õiguste eest seista. Enne eestkostja teejuhi valmimist polnud aga eestkostjatel neile hädavajalikku lihtsasti esitatud teavet sellest, mida eestkoste täpsemalt tähendab. Veebileht valmis justiitsministeeriumi ja Pärnu maakohtu koostööna.
Juristaitab.ee veebileht läbis uuenduse. Veebilehelt leiab infot õigusnõu saamise võimaluste ja tingimuste kohta koos interaktiivse kaardiga õigusnõustamise asukohtadest. Teenusepakkujate asukohtade juures on ka fotod majadest, et inimesele oleks veelgi lihtsam asukohta leida. Veebilehte on võimalik mugav vaadata ka nutiseadmes ja laienevad võimalused enda autentimiseks, et küsida veebi teel juristilt küsimus.
Valmis kohtunike järelkasvukava. Käimas on kohtunike põlvkonnavahetus ja vajadus uute kohtunike järele on eriliselt suur. Seetõttu on oluline, et kohtusüsteem kasvataks ka ise endale järelkasvu. Karjääri tegemise võimalusi kohtusüsteemi sees on vähe ning tööalaseid arenguvõimalusi ei ole samuti piisavalt. Koos kohtute esimeestega töötas justiitsministeeriumi kohtute talitus välja lahenduse ja valmistas ette seadusemuudatused, mis sobivad täpselt kohtusüsteemi vajadustega ja ületavad senised takistused – nii sündis kohtuniku järelkasvukava, mis on kohtujuristi ajutine teenistus väljaspool seda kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud. Järelkasvukava eesmärk on arendada teadmisi ja oskusi kohtuniku ametikohale kandideerimiseks. Muudatused pakuvad kohtujuristidele arengu- ja enesetäiendamise võimalusi, kuna võimaldavad osaleda teiste õigusasutuste ja kohtute töös ning töötada võimalikult paljude erinevate kohtunikega. Kava aitab hoida suure potentsiaaliga inimesi kohtusüsteemis ja toetada neid kohtunikuks saamisel.
Startis õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu. Õigusloomejuristide järelkasvuprogramm annab stipendiaadile põhjaliku sissevaate õigusloome valdkonda ning poliitika kujundamise protsessi. Tänavu programmi valitud viis stipendiaati saavad võimaluse panustada Eesti õigusloomesse ning õppida oma ala tippspetsialistidelt ministeeriumides, Riigikantseleis, Riigikogus ja Vabariigi Presidendi Kantseleis. Programm kestab kuni 2024. aasta kevadeni.
Saime esimesed kriminaalõiguse stipendiumiprogrammi vilistlased. Selleks, et kaasata noori juba õpingute ajal ja tutvustada põhjalikumalt kriminaalõiguse valdkonna parimate ekspertide tööd, käivitasime 2022. aastal koos riigiprokuratuuri, advokatuuri ja kohtutega stipendiumiprogrammi. Selle lõpetasid 2023. aastal seitse tubli noort, kellest juba mitu on ka neid juhendanud asutustesse tööle asunud. Noored läbisid kolm minimaalselt kuu aja pikkust praktikat prokuratuuris, advokaadibüroos ja kohtus. Lisaks käisid nad õppevisiitidel Eesti kohtuekspertiisi instituudis, uurimisasutustes, vanglas ja ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnas. Tuttavaks sai ka kriminaalhoolduse roll õigusrikkujate ühiskonda sulandamisel.
Justiitsministeeriumi tööpere soovib kõigile õiguskindlat 2024. aastat!