Valitsus kinnitas korruptsiooni ennetamist parandava eelnõu

23.05.2024 | 11:28

Täna kiitis valitsus heaks eelnõu, mis aitab parandada 12 aasta jooksul ilmsiks tulnud kitsaskohad korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Muu hulgas täpsustavad toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted, et parandada õigusselgust.
    • Jaga

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on toimingupiirangu mõiste praegu kehtivas seaduses liiga avar ja abstraktne, mistõttu on selle tõlgendamine pisut keeruline. „Muudatused on vajalikud ennekõike parema õigusselguse huvides. Näiteks võib praegu kehtiv toimingupiirang osutuda takistuseks tervishoiutöötajatele oma erialase töö tegemisel,“ ütles justiitsminister.

Eelnõu järgi on kavas luua tervishoiutöötajatele toimingupiirangu erand, et võimaldada neil teha oma erialast põhitööd. Edaspidi ei kuulu toimingupiirangu alla näiteks see, kui perearst kirjutab oma lapsele retseptiravimi. Küll aga kehtib toimingupiirang jätkuvalt siis, kui tervishoiutöötaja osaleb riigihanke komisjonis või tõstab lähedase isiku protseduurijärjekorras teistest ette ilma meditsiinilise põhjuseta.

Aastate jooksul on tekkinud uusi investeerimisviise. Seetõttu on tarvis kaasajastada ka huvide deklareerimise sätteid. „Ametiisikutele muutub kohustuslikuks deklareerida uusi varaliike nagu krüptovara, aga ka osalus ühisrahastuse projektides. Eelnõu järgi tuleb tulevikus deklareerida seegi, kui ametiisik on äriühingu tegelik kasusaaja,“ selgitas justiitsminister Madis Timpson.

Seadusega täpsustub ka asutuse kohustus hoolitseda oma töötajate korruptsioonialase teadlikkuse eest. Edaspidi peab asutus teavitama oma ametiisikust töötajat sellest, et ta peab oma töös juhinduma korruptsioonivastasest seadusest.

Muudatused puudutavad kõiki ametiisikuid, nende seas politseinikke, prokuröre, kohtunikke, kohalike omavalitsuste volikogu liikmeid, aga ka riigikogu liikmeid, ministreid, ministeeriumite kantslereid ja teisi huvide deklaratsiooni kohuslasi.

Justiitsminister toonitab, et ennekõike on eelnõu mõte parandada ametiisikute arusaama sellest, millised piirid ja ootused nende läbipaistvale tegutsemisele on ühiskonnas kokku lepitud. „Senisest suurem õigusselgus aitab ka õiguskaitse vahendeid kokku hoida ja mõistlikumalt suunata,“ lisas justiitsminister Madis Timpson.

Edasi hakkab eelnõud menetlema riigikogu. Üleminekuaega muudatused ei vaja. Eelnõu on plaanitud jõustuma üldises korras eelduslikult 2024. aasta jooksul. Ainus erisus puudutab huvide deklaratsiooni lisanduvaid uusi andmeid, need jõustuvad eelduslikult 1. mail 2025.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik