Riigiasutused peavad hakkama isikutuvastusel Eesti äppi tunnistama

28.10.2026 | 15:05

Riigikogu võttis täna 67 poolthäälega vastu isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse, mis kohustab riigiasutusi alates 2028. aasta 1. märtsist tunnustama Eesti äppi inimeste isikutuvastamise vahendina.

„Eesti astus sellega digiriigi arengus järgmise olulise sammu. Nutitelefoni kasutavad tänapäeval tõesti kõik ning nüüd saame vabastada inimeste rahakoti vähemalt ühest plastkaardist. Eesti äpp saab väärtust järjest juurde ning muudab asjaajamise riigiga märksa lihtsamaks ja mugavamaks – riigiasutusse, notari juurde või kohtutäiturile minnes ei pea enam ID-kaarti otsima,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. 

Vastuvõetud seadusemuudatus toob selguse riiklikul tasandil ja annab inimestele kindluse, et Eesti teabevärava mobiilirakenduse ehk Eesti äpi vahendusel tehtav isikusamasuse kontrollpäring on riigiasutustes ametlikult aktsepteeritud. 

Kui alates eelmise aasta suvest oli Eesti äpiga isikutuvastus kõigile osapooltele rangelt vabatahtlik, siis uue korra järgi on valitsusasutused ja mitmed vabakutselised ametiisikud kohustatud seda võimalust pakkuma ning nad ei saa enam nõuda füüsilise dokumendi esitamist. 

Kohalikele omavalitsustele ja erasektorile jääb Eesti äpi aktsepteerimine isikutuvastusel jätkuvalt vabatahtlikuks.

Isikusamasuse kontrollimine Eesti äpiga on turvaline ja käib kiirelt: inimene logib rakendusse sisse mobiil-ID või Smart-ID abil ja genereerib kolm minutit kehtiva ruutkoodi ehk QR-koodi, mida ametnik skaneerib oma tööseadmega. 

Päringu tulemusena kuvatakse ametniku ekraanile riiklikust andmekogust pärit vajalikud andmed isiku tuvastamiseks, milleks on näiteks: ees- ja perekonnanimi, foto, isikukood ja dokumendi kehtivusaeg. 

Andmete pärimisel riiklikust automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust (ABIS) on turvalisuse tagamisel abiks ka tehisaru, mis võimaldab biomeetrilisi andmeid senisest palju usaldusväärsemalt võrrelda.

Mitmed asutused on Eesti äpi võimalused juba edukalt kasutusele võtnud. Alates tänavu 1. juunist saavad näiteks sõidukijuhid esitada liiklusjärelevalves politseinikule füüsilise juhiloa või ID-kaardi asemel oma andmed Eesti äpi kaudu. Samuti kasutavad Eesti äppi juba praegu külaliste registreerimiseks näiteks Riigikogu, Riigi Infosüsteemi Amet, ministeeriumite ühishoone ja töötukassa.

Pikk üleminekuaeg kuni 2028. aasta märtsini on vajalik selleks, et asutused jõuaksid oma infosüsteemid, tööprotsessid ja teeninduskorralduse uue lahendusega kohandada ning vajalikud arendustööd ellu viia.

Lisaks Eesti äpi laiemale kasutuselevõtule sisaldab täna vastuvõetud seadus olulisi muudatusi ka e-residentsuse programmis, kus loobutakse senisest füüsilisest digi-ID kaardist alates 2028. aasta märtsist.

Aivar Pau

Digivaldkonna strateegilise kommunikatsiooni nõunik