„Haigla ukse ees püüavad advokaadid ravilast väljuvaid patsiente, kas nood äkki pole rahul raviga ja sooviks ehk nende abiga nõuda haiglalt hüvitist?“ Selliseid hirmupilte maalis 15. septembri Äripäev. Niisugune Ameerika jõudvat Eestisse, kui riigikogu peaks seadustama ennetava kahjuhüvitise. Säärane kirjeldus on õiguslikult asjatundmatu.
Ennetamine ja karistamine – täiesti eri asjad
Äripäev ja paljud teised kriitikud ei ole mõistnud ennetava kahjuhüvitise olemust. Kui Ameerikas on kahjuhüvitise eesmärk juba toimunu eest karistada, siis ennetava kahjuhüvitise korral peab olema tõsine põhjus arvata, et kahju tekitaja kavatseb tulevikus samasugust kahju tekitavat käitumist jätkata.
Niisiis ei ole eesmärk mitte karistada, vaid hoida ära kahju tulevikus. Isegi kui ravivõttega eksinud haiglas juhtub mõne aja pärast sama asi uuesti, ei anna see iseenesest veel alust määrata ennetavat kahjuhüvitist, sest juhuslike eksimuste vastu pole tõesti keegi kaitstud.
Mida aga teha, kui haigla siiski peaks kasutama – näiteks kasumi nimel – järjekindlalt ravivõtet, mille ohtlikkus on teada? Kõige tõhusam on vastata n-ö samas keeles: tuleb püüda sellist käitumist majandusliku motivaatori ehk ennetava kahjuhüvitise abil ära hoida. Ja kahtlemata on ennetamise seisukohalt kahju tekitaja varalisel seisundil tähtis roll: kahjuhüvitis peab olema piisavalt suur, et kaoks ahvatlus teistele kahju tekitades endale tulu teenida. Kröösusele ei tähenda laimu eest määratav paar tuhat krooni trahvi midagi, keskmise palga saajale aga vägagi palju.
Sestap ei päästa, kui hüvitise üle iga kord takkajärele vaielda, sest kahju tekitaja saab samal ajal aina kasumit kasvatada. Eelkirjeldatut illustreerib klassikaline näide, Monaco printsessi Caroline’i juhtum. Nimelt mõistsid Saksa kohtud välja otsest kahju ületava nn tõrjuva hüvitise, et „ajakirjanik“ ei kipuks kollase ¾urnaali kasumi nimel valede levitamist jätkama.
Puhas Euroopa
Siit jõuame järgmise levinud eksikujutelmani. Ennetav kahjuhüvitis ei ole midagi Ameerikale ainuomast ja Euroopale võõrast. Täpsemalt: ennetav aspekt on just Ameerikas võõras, kuid Mandri-Euroopas täiesti tuntud.
Kui väita, et eelnõu tulemusel muutub Eesti kohtuühiskonnaks, siis järelikult on ka Saksamaa kohtuühiskond. Sealne kõrgeim kohus on nimelt veendunud, et ennetav kahjuhüvitis on põhiõiguste kaitse nimel hädavajalik (sama teemat on arutatud ka nt Prantsusmaal).
Eelnõu tuginebki suuresti Saksamaa kohtupraktikas aastaid tunnustatud põhimõtetele. Seejuures leidsid eelnõu autorid, et Eestis ei ole mõtet jääda ootama pretsedenti, kus meie kohtud jõuavad Saksa õigusteadlaste järeldusteni. Targem on selline põhimõte selge sõnaga seadusse kirja panna. Kogu seda temaatikat on riigikogu õiguskomisjonile ja sealhulgas ka huvirühmadele põhjalikult selgitatud.
Riigikogu pole kummitempel
Siin ongi sobiv koht õiendada kurioosne väide, et justiitsminister peaks eelnõu tagasi võtma, sest praegu tegevat riigikogu tööd ministeeriumi eest.
Ilmselt tahetakse sellega ütelda, et justiitsministeerium oleks pidanud eelnõu huvirühmadele rohkem selgitama. Selgitustöö ulatus on küllap igavene teema, aga on naiivne oodata, et riigikokku jõuaksid kõigile lõpuni klaarid eelnõud, mille riigikogu juhatus lihtsalt presidendile kinnitamiseks edasi saadab. Parlamendiarutelud eelnõude üle, sh huvirühmade osalusel, on seaduse sünni endastmõistetav osa.
Vale on haiglate liidu juhi väide, et justiitsministeerium ei ole vastanud liidu vastulausele. Jutt käib liidu kirjast riigikogu õiguskomisjonile, mille kohta saatis justiitsministeerium suve hakul komisjonile põhjaliku vastuse. Juunis toimus õiguskomisjonis ka arutelu, kus osalesid teiste seas haiglate liidu esindajad. Kordan osa seal kõneldust põgusalt üle. Haiglajuhtide hirm määramatute kahjunõuete ees on alusetu, sest kuna arst asub ravides patsiendi olukorda parandama, siis pole ennetava kahjuhüvitise olulist eeldust – soovi kahju tekitada. Liiati kehtib igal juhul edasi võlaõigusseaduse § 770, mis oluliselt vähendab tervishoiuteenuse osutaja vastutust. Nii on haiglate riskid suuresti juba maandatud ja seetõttu on kohatu ka ähvardus, et eelnõu seadusena jõustudes minevat meil meditsiiniteenused Ameerika kombel kõvasti kallimaks.
Kokkuvõttes: kui detailid kõrvale jätta, siis kehtib siinne jutt mitte ainult haiglate, vaid ka kõikide teiste kohta. Ja asja mõte on lihtsamast lihtsam: vältida hüvede saamist teiste järjepideva kahjustamise arvel – läbinisti euroopalik põhimõte.