Memorandum keskendub konkreetsetele ühisprojektidele tehisaru, küberkaitse ja e-teenuste valdkonnas, et luua mõlemale riigile praktilist kasu toovaid lahendusi.
Pooled leppisid kokku strateegilises partnerluses, mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti vastutustundlikku arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, tugevdada küberkaitsevõimekust ning ühiselt arendada uuenduslikke digilahendusi. Koostöö tugineb Eesti pikaajalisele e-riigi kogemusele ja Ukraina ainulaadsele innovatsioonile sõja tingimustes.
„See memorandum ei ole pelgalt kavatsuste protokoll, vaid konkreetne tegevuskava, mis viib kahe digimeelse riigi koostöö uuele tasemele,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. „Meie eesmärk on käivitada praktilised arendusprojektid, millest sünnivad mõlemale poolele kasulikud ja rahvusvaheliselt taaskasutatavad lahendused.“
Pakosta sõnul on Ukraina näidanud erakordset vastupidavust ja leidlikkust digiteenuste toimimisel ka kõige keerulisemates oludes. „Meil on neilt palju õppida, samal ajal kui saame pakkuda oma tuge ja kogemusi e-valitsemise ja küberturvalisuse vallas. See sünergia on meie koostöö suurim väärtus.“
Ukraina esimene asepeaminister ja digisiirde minister Mõhhailo Fedorov ütles, et Eesti toetus on hindamatu – nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka digivaldkonnas.
„See memorandum on järjekordne samm meie partnerluse tugevdamisel. Digitaalsed lahendused ja küberturvalisus on elutähtsad nii riigi kaitsmisel kui ka tulevase ülesehitustöö planeerimisel. Olen Eestile tänulik tingimusteta toetuse eest Ukrainale ja meie pikaajalise partnerluse eest,“ ütles Fedorov.
Ukraina digisiirde aseminister Vitalii Balashov tänas Eestit toetuse eest ning rõhutas digikoostöö tähtsust Ukraina jaoks.
„Eesti on ülemaailmselt tunnustatud oma saavutuste poolest e-valitsemise ja küberekspertiisi vallas. Ühendades selle kogemuse innovatsiooniga, mis on Ukrainas sõja ajal esile kerkinud, saame arendada lahendusi, mis tugevdavad mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet ning aitavad kaasa avatud, demokraatliku ja tehnoloogilise maailma loomisele,“ sõnas Balashov.
Memorandumiga lepiti kokku mitmes konkreetses tegevussuunas.
Luuakse kahe riigi ühine tehisintellekti kiirendi, et katsetada ja võtta ühiste metoodikate alusel kasutusele tehisarulahendusi mõlema riigi ministeeriumides ja ametites. Kaalutakse ühise tehisaru "liivakasti" (Sandbox) loomist, et turvalises keskkonnas uusi lahendusi testida. Haridustehnoloogias käivitatakse tehisintellektil põhinevate juhendajate ja digitaalsete õppeplatvormide loomiseks ühised katseprojektid.
Eesmärgiks on 2026. aasta lõpuks välja töötada ja kasutusele võtta vähemalt üks ühine tehisaru kontseptsioonitõestuse (POC) projekt.
Küberkaitse valdkonnas käivitatakse otsekanal parimate tavade ja ohuteabe vahetamiseks.
Süvendatakse koostööd ühisel osalemisel rahvusvahelistel küberõppustel, näiteks NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse korraldataval õppusel Locked Shields.
Korraldatakse regulaarseid ekspertide kohtumisi, töötubasid ja demopäevi, sh teemadel nagu tehisaru rakendamine küberkaitses.
Lisaks arendatakse ühiselt avatud lähtekoodiga valitsustehnoloogia (GovTech) lahendusi ning töötatakse välja ühised koolitusprogrammid digitaliseerimisega tegelevatele avaliku sektori töötajatele. Jagatakse kogemusi andmehalduse mudelite ja post-kvantkrüptograafia rakendamise kohta e-teenustes, et tagada tulevikukindel andmeturve.
Koostöö elluviimiseks koostatakse iga-aastane tegevuskava, mis kirjeldab detailselt ühisprojekte, nende ajakava ja oodatavaid tulemusi.
Memorandumi allkirjastamine toimus Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel digitippkohtumisel, mis toob kokku riigijuhid, ministrid ja tehnoloogiaeksperdid üle maailma, et arutada digiühiskonna tulevikku ja väljakutseid.