Eesti arvates on andmekaitse reform ideena vajalik ning edasiminekud selles osas on väga oodatud, sõnas nõukogus Eestit esindanud justiitsminister Kristen Michal. Michali sõnul on Eesti kriitiline selle reformi osade suhtes, eriti selle suhtes, mis võib kaasa tuua halduskoormuse kasvu inimestele ja ettevõtjatele.
Euroopa Komisjon esitas oma ettepanekud reformiks käesoleva aasta alguses ja hetkel on käimas liikmesriikide ekspertide tasandi arutelud nende ettepanekute üle. Täna vahetasid sel teemal mõtteid ka EL riikide justiitsministrid.
„Oleme endiselt positiivsed reformi põhiidee osas – ühetaolised reeglid andmete ja privaatsuse kaitseks. Küll teeb Eestile jätkuvat muret olukord, kus reformi sisu ei ole lõpuni selge. Eesti ei soovi kindlasti olukorda, kus ühetaoliste reeglite kehtestamisel tekiks Eesti inimestel ja ettevõtjatel suurem halduskoormus. Eesti puhul ei ole just saladus, et meie IT lahendused ja tegutsejad on väga kaasaegsed ja hindame kõrgelt vabadust nii virtuaalmaailmas kui ettevõtluses. Seetõttu peab reform pakkuma tulevikku suunatud lahendusi, mis arvestaksid infoühiskonna arengutega. Seejuures ei tohi aga unustada, et andmekaitseõiguse peamine eesmärk on eelkõige inimeste põhiõiguste kaitse ning seetõttu tuleb arvesse võtta ka liikmesriikide põhiseaduslikke väärtusi ja avalikust õigusest tulenevaid erisusi,“ sõnas Michal.
Euroopa Komisjoni andmekaitsereformi kandev idee on andmekaitseõiguse ühtlustamine Euroopa Liidus, et eri liikmesriikides oleksid samasugused andmekaitse reeglid.
Lisaks andmekaitse reformile olid päevakorras veel kriminaaltulu konfiskeerimisega seonduvad küsimusi ning turumanipulatsioonidega seotud süüteokoosseise ühtlustava direktiivi eelnõu. Euroopa Komisjon tutvustas eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu finantshuvide kaitset kriminaalõiguse kaudu. Lisaks arutleti piiriülese pangakontode arestimise võimaluse üle.