Kohtuekspertiisi arengut ja digilahendusi toetav eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

12.10.2022 | 18:13

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis tagab Eesti kohtuekspertiisi valdkonna arenguvõimalused ning toetab täisdigitaalsele kohtumenetlusele üleminekut. 

„Kehtivad kohtuekspertiisi valdkonna regulatsioonid on juba 21 aastat vanad, oma aja ära elanud ning vajasid kaasajastamist. Vaja oli luua seaduse uus terviktekst, sest aastate jooksul on toimunud märkimisväärne areng. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist (EKEI) on saanud teadusasutus ja rahvusvaheline ekspertiisialane keskus, tegu pole enam pelgalt laboriga. Lisaks ekspertiiside tegemisele loob instituut ise uusi teadmisi, mis võimaldavad kuritegusid senisest tõhusamalt lahendada. Valdkonna arenguvõimaluste tagamiseks peavad seda muutust toetama ka regulatsioonid,“ lausus justiitsminister Lea Danilson-Järg. Ta lisas, et eelnõu reguleerib senisest selgemini, kuidas saavad Eesti eksperdid teha ekspertiise ka välismaale, tellida neid ise vajadusel teisest riigist ning osaleda rahvusvahelises koostöös laiemaltki.
 
Muudatustega tagatakse ka kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek käia kaasas täielikult digitaalsele kohtumenetlusele üleminekuga, mis on justiitsministeeriumi üks prioriteete. „Kogu õiguskaare digitaliseerimises on oluline osa ka kohtuekspertiisi valdkonnal. Näiteks tekib eelnõuga võimalus nn digilahanguks surmapõhjuse tuvastamisel. Digilahang aitab kokku hoida aega, aga võib teatud juhtudel olla traditsioonilisest lahangust ka täpsem. Digilahangute ehk radioloogiliste uuringute tegemise võimekus on instituudil praegu olemas nii Tallinnas kui ka Tartus,“ rääkis minister.
 
Eelnõuga luuakse juriidilised alused ka kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute näokujutiste või häälenäidiste senisest paremaks kasutamiseks raskete kuritegude lahendamisel. Lisaks täpsustatakse ja ühtlustatakse sõrmejälgede, DNA, näokujutiste ja häälenäidiste võtmise ning kasutamise aluseid, et muuta kuritegevuse vastast võitlust tõhusamaks.
 
Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduvat ja antakse selgemad suunised, millal saab tellida ekspertiisi riiklikust ekspertiisiasutusest ning millal tuleb pöörduda registreeritud eraeksperdi poole.
 
Eelnõuga muutuvad ka mõned kohtuekspertiisiga seotud mõisted ning ekspertiiside hinnakirja põhimõtted.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik