Justiitsminister Kristen Michali sõnul on e-lahenduste loomise tähtsaim eesmärk muuta õigusemõistmine inimestele arusaadavamaks ja mugavamaks. „Kuigi e-lahendused keskenduvad suures osas tehnilisele poolele, oleme siiski nende kõrval kohandanud ka seadustikke ning loonud lihtsustatud menetlusvorme. Suvel kehtestasime uued riigilõivumäärad, mis muutsid e-kanalite kasutamise soodsamaks lahenduseks ka rahaliselt. Kõik need sammud kokku toetavad lähiaastate justiitsministeeriumi suure eesmärgi ehk üldjuhul sajapäevase kohtumenetluseni jõudmist,“ lisas minister.
Minister keskendus ettekandes kahele olulisemale kohtupidamises kasutusel olevale e-lahendusele ehk e-toimikule ning maksekäsu kiirmenetlusele.
E-toimiku kaudu on ministri sõnul ühendatud politsei, prokuratuuri ja esimese ning teise astme kohtute infosüsteemid aga ka kohtuasjade, kui ka kohtueelsete ja kohtuväliste asjade menetlusandmed. „Teisisõnu tähendab see, et süüdistajal, kaitsjal, kohtul ning mis kõige tähtsam - protsessiosalisel endal ja tema esindajal on ligipääs kiirele ja paberivabale andmevahetusele, tagades sedasi kohtumenetluse osaliste võrdse kohtlemine,“ lausus Michal.
„E-toimiku plussidest rääkides ei saa mainimata jätta ka kokkuhoidu ning andmete esitamise lihtsust. Kuna dokumente ei ole vaja printida ja postiga saata, on nende kättetoimetamise kulu tublisti vähenenud. Samuti pole vaja andmeid mitu korda sisestada ja kontrollida, sest paljusid toiminguid saab teha portaali vahendusel,“ ütles minister ning lisas: „ Tulevikust rääkides saavad inimesed varsti e-toimiku kaudu taotleda lihtsustatud korras riigi õigusabi. Samuti luuakse tulevikus ligipääs kõikidele menetlusdokumentidele, kohtuistungi aegadele ja lahendite kuulutamise aegadele ning inimesed saavad näha ja tasuda endaga seotud kohustisi (nt avalik-õiguslikud nõuded).“
Minister tõi näite, et kui inimesele on tehtud kiiruseületamise eest trahv, siis näeb ta oma kohustust avalikus e-toimikus ning saab selle portaali vahendusel tasuda. Kõik tasumisandmed on menetlejatele kohe nähtavad ning info liigub kiiresti ka kesksesse riiginõuete üle arvestust pidavasse süsteemi.
2012. aastal alustati kokku ligikaudu 30 000 kohtuasja, millest 20 000 kohtuasja esitati e-toimiku kaudu.
Maksekäsu kiirmenetlusest rääkides tõi minister näite ajast, mil ka kõige pisem võlgnevus klaariti pikas kohtumenetluses, see oli ebaproportsionaalne ning riigile ülearu kulukas. „2009. aastast alates toimub Eestis maksekäsu kiirmenetlus, milles nii avalduse esitamine, kui ka menetlemine toimub üksnes elektrooniliselt avalikus e-toimikus,“ ütles minister.
Menetlused on koondatud ühe kohtu ühte osakonda, kus 36 ametnikku lahendavad aastas ligi 40 000 kohtuasja ehk ligikaudu 60% kõikidest tsiviilasjadest. Menetlust küll juhivad ja kontrollivad kohtunikuabid, kuid nemad langetavad üksnes keerukamaid otsuseid, kuna enamik dokumente luuakse automatiseeritud tüüpvormidel ning kohus suhtleb inimesega ainult elektroonilisi kanaleid pidi.
Ministri sõnul on elektrooniline menetlus vähendanud tsiviilasju arutavate kohtunike töökoormust ja nad saavad keskenduda keerukamate asjade menetlemisele. „Kuna järjekorrad kohtus on lühenenud, siis on see otseselt hõlbustanud juurdepääsu õigusemõistmisele ning samuti on väikeste tsiviilvaidluste menetlemisele tööjõu-, haldus- ja majandamiskulu väiksem,“ sõnas Michal.
Eesti on otsustanud osaleda Euroopa Liidu pilootprojektis, mis hõlmab nii Euroopa maksekäsu, kui ka Euroopa väiksemate kohtuvaidluste avalduste esitamist ja menetlust. Selle tulemusena saab Eestis edaspidi esitada avaldusi Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusse ja Eesti kohtud saavad neid omakorda liikmesriikidest vastu võtta.
Avalik E-toimik asub aadressil www.e-toimik.ee