Langi sõnul jääb talle arusaamatuks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastuseis sellele ettevõtlust elavdavale meetmele. "Majandusminister ei ole oma vastuseisu põhjenduseks seni toonud mingeid tõsiseltvõetavaid argumente viidates vaid, et valdkond vajaks veel analüüsimist," ütles Lang.
Nimetatud eelnõu võimaldaks asutada osaühingu ilma, et selle käigus peaks tehtama märkimisväärseid kapitalimahutusi, kui just tulevane tegevusvaldkond seda ei nõua.
„Näiteks kui mõni ettevõtlik inimene soovib hakata pakkuma mõnd nõustamisteenust ja sooviks seda teha äriühingu kaudu, siis ei ole ju selleks hädapäraselt vaja muud, kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist,“ selgitas minister. „Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab.“
Seetõttu loodi eelnõuga võimalus luua osaühing selliselt, et osakapitali rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus. Eelnõus väljapakutud muudatuste kohaselt on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.
Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
Langi selgitusel on viimane vajalik selleks, et ettevõtluse edendamisel ei jääks samas kaitseta võlausaldajad. "Vastasel juhul võime jõuda vastupidise tulemuseni, kus kaitseta jäänud võlausaldajate võimalikud pankrotid ei aitaks ettevõtlusele mitte kuidagi kaasa."
Lugupidamisega
Valdek Laur
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
[email protected]