Euroopa Komisjoni seitsmendas õigusriigi aruandes hinnatakse õigusriigi olukorda kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ning neljas kandidaatriigis – Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias. Aruanne käsitleb kohtusüsteemi toimimist, korruptsioonivastast raamistikku, meediavabadust ja -mitmekesisust ning võimude lahusust ja tasakaalu tagavaid institutsioone.
Õigusriigi aruande taust
Õigusriigi aruanne on Euroopa Komisjoni iga-aastane ennetav järelevalvemehhanism, mida avaldatakse alates 2020. aastast. Selle eesmärk on toetada liikmesriike õigusriigi tugevdamisel ning tuvastada nii positiivseid arenguid kui ka valdkondi, mis vajavad täiendavat tähelepanu. Aruanne põhineb komisjoni sõltumatul hinnangul, liikmesriikidega peetud dialoogil ning laiaulatuslikel konsultatsioonidel kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna, meedia, akadeemiliste ringkondade ja teiste sidusrühmadega. Lisaks sisaldab aruanne riigipõhiseid soovitusi ning hinnangut sellele, kuidas on täidetud eelmiste aastate soovitusi.
2026. aasta aruande koostamisel pöörati jätkuvalt tähelepanu ka õigusriigi mõjule Euroopa majanduskeskkonnale, investeerimiskindlusele ja konkurentsivõimele. Komisjon rõhutab, et sõltumatu kohtusüsteem, tõhus korruptsioonivastane tegevus, vaba meedia ning tasakaalustatud institutsiooniline süsteem loovad aluse Euroopa jõukusele, julgeolekule ja demokraatlikule vastupidavusele. Samuti kavatseb komisjon kasutada aruande järeldusi ühe alusallikana järgmise pikaajalise ELi eelarveraamistiku rakendamisel.
Üldine kokkuvõte Euroopa Komisjoni 2026. aasta aruandest
Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidus tervikuna jätkunud positiivne arengutrend. Paljud liikmesriigid on viimase aasta jooksul viinud ellu olulisi reforme või alustanud uusi muudatusi kõigis neljas hinnatavas valdkonnas. Samas märgitakse, et areng ei ole kõigis riikides ühtlane ning mitmes valdkonnas püsivad probleemid. Õigusriigi aruande soovitused on jätkuvalt oluline reformide suunaja ning liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise dialoogi alus.
Kohtusüsteemide osas tõstab komisjon esile reforme, mille eesmärk on tugevdada kohtute sõltumatust, parandada menetluste tõhusust ja suurendada ligipääsu õigusemõistmisele. Korruptsioonivastases võitluses jätkub enamikus riikides ennetus- ja avastamismeetmete arendamine, kuigi korruptsiooniriskid avalikus sektoris püsivad. Meediavabaduse valdkonnas keskenduvad liikmesriigid Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisele, avalik-õiguslike meediakanalite sõltumatuse tugevdamisele ning ajakirjanike turvalisuse parandamisele. Võimude lahususe ja tasakaalu valdkonnas rõhutatakse kodanikuühiskonna kaasamise, kvaliteetse õigusloome ning sõltumatute järelevalveasutuste tähtsust.
Kandidaatriikide puhul märgib komisjon, et on tehtud edusamme kohtusüsteemide ja meediasektori reformimisel, kuid olulised väljakutsed püsivad eelkõige institutsioonilise sõltumatuse, korruptsioonivastase võimekuse ja meediapluralismi valdkonnas.
Eesti peatüki peamised järeldused
Euroopa Komisjon hindab Eesti õigusriigi olukorda üldiselt tugevaks ning toob esile mitu positiivset arengut. Komisjon märgib, et Eesti jätkab kohtusüsteemi digitaliseerimist ning 2025. aasta lõpus lisati digitaalsesse kohtutoimikusse tehisintellektil põhinev virtuaalassistent, mis aitab kasutajatel dokumente analüüsida, kokkuvõtteid koostada ja tõlkeid teha. Eesti kohtusüsteem on komisjoni hinnangul jätkuvalt üks Euroopa Liidu kõige digitaliseeritumaid.
Komisjon märgib siiski, et kohtute haldamise nõukoja reform ei arvesta täielikult Euroopa standardeid. Kuigi reform võeti 2026. aastal vastu, säilis uue kohtute nõukogu koosseis, mille puhul ei moodusta kohtunike poolt valitud kohtunikud vähemalt poolt liikmetest ning nõukogus osalevad ka tegevpoliitikud. Seetõttu hindab komisjon selles valdkonnas tehtud edusamme piiratuks.
Lisaks järeldab komisjon, et kohtusüsteemi ees seisab jätkuvalt suur töökoormus ning kasvab lahendamist ootavate kohtuasjade arv. Samal ajal toimivad kohtud endiselt tõhusalt ja menetlusajad kuuluvad Euroopa Liidus lühemate hulka, kuigi otsuste tegemiseks kuluv aeg on mõnevõrra pikenenud.
Korruptsioonivastase võitluse valdkonnas rõhutab komisjon uue strateegilise raamistiku ettevalmistamist, korruptsioonivastase seaduse ulatuslikku ülevaatamist ning täiendavate ennetusmeetmete väljatöötamist. Positiivsena märgitakse korruptsioonijuhtumite tõhusat menetlemist. Samas juhitakse tähelepanu sellele, et piiriüleste altkäemaksujuhtumite avastamine ja menetlemine vajab jätkuvalt tugevdamist. Lisaks toob komisjon välja, et Eestis kaalutakse tulevase seadusreformi käigus lobitöö läbipaistvuse reeglite kehtestamist nii täitevvõimu kui ka Riigikogu jaoks.
Meediavabaduse valdkonnas hindab komisjon positiivselt audiovisuaalmeedia regulaatori sõltumatust, ajakirjanike üldist turvalisust ning märkimisväärseid edusamme teabele juurdepääsu parandamisel. Samal ajal juhib ta tähelepanu avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamisega seotud väljakutsetele, meediaturu suurele kontsentratsioonile ja veebikeskkonnas kasvavale vaenulikule suhtlusele ajakirjanike suhtes.
Võimude lahususe ja tasakaalu valdkonnas toob komisjon esile Eesti sammud avaliku konsultatsiooni protsessi parandamiseks ja kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse rahastamismudeli käivitamise, tõdedes samas, et mõnele sõltumatule asutusele on lisatud uusi ülesandeid ilma vastava lisarahastuseta.
Komisjoni soovitused ja järgmised sammud
Võrreldes 2025. aasta aruandega esitab komisjon 2026. aasta aruandes Eestile ühe jätkuva soovituse: võtta meetmeid kohtute nõukogu koosseisu muutmiseks viisil, mis vastaks Euroopa standarditele kohtute nõukogude kohta. Komisjoni hinnangul ei ole selles küsimuses senini piisavat edasiminekut saavutatud.
Samas tunnustab komisjon Eestit selle eest, et täielikult on täidetud eelmise aasta aruandes esitatud soovitus parandada teabele juurdepääsu õiguse rakendamist. Komisjon märgib, et avaliku teabe seaduse reformi kaudu on tugevdatud avaandmete kättesaadavust ja taaskasutamist ning suurendatud avaliku sektori läbipaistvust.
Eesti hinnang komisjoni aruandele
Eesti hinnangul kajastab Euroopa Komisjoni 2026. aasta õigusriigi aruanne hästi Eestis viimase aasta jooksul toimunud arenguid. See kinnitab, et Eesti tugevusteks on jätkuvalt kohtusüsteemi digitaliseerimine, madal korruptsioonitase, vaba ja sõltumatu meedia ning kõrge üldine läbipaistvus. Samuti annab õigusriigi aruanne hea võimaluse saada sõltumatut tagasisidet Eesti õigusriigi toimimise kohta, aidates suunata järgmisi samme õigusriigi edasisel tugevdamisel. Võtame tõsiselt ka aruandes esile toodud tähelepanekuid kohtusüsteemi töökoormuse, kohtute haldamise ning lobitöö regulatsiooni edasise arendamise kohta.
Pikemalt saab õigusriigi aruandega tutvuda siin.