Reoveeuuring 13 linnas: kanepi tarvitamine püsib kõrgel tasemel

15.11.2024 | 09:58

Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeuuringu järgi tarbiti novembris kanepit enamikus linnades rohkem kui varem käesoleval aastal, kusjuures kõrgeimad olid näitajad Narvas ja Maardus. Amfetamiini leiti teistest enam Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reoveest, kokaiini Rakverest ja Paidest.

Viimatised reoveeproovid võeti 13 Eesti linnas 6.–7. novembril 24 tunni jooksul; eelmised proovid võeti kuu augustis ja mais. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda väga täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.
 
Ülekaalukalt levinuim narkootiline aine Eestis on jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamikus linnades kõrgem kui varasemates proovides käesoleval aastal. Kõige rohkem leidus seda ainet Narva ja Maardu reovees, järgnesid Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja Tallinn. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke vähem Võru ja Tartu reovees.
 
Amfetamiin püsis tarvitamise ulatuselt teisel kohal ning seda leiti kõikide linnade reovees. Amfetamiini leiti teistest enam Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ja Paides; neist veidi väiksemad olid näidud Valgas ja Võrus. Kõige vähem amfetamiini jääke leidus Haapsalu ja Viljandi reovees.
 
Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin, kusjuures seitsmes linnas oli tegu kõrgeima näitajaga 2024. aastal. Samas on keskmine dooside arv reovees märgatavalt väiksem kui näiteks amfetamiini puhul. Enim kokaiini annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere ja Paide reoveest. Keskmisest märksa madalamad olid näitajad Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Sillamäel ja Võrus.
 
Metadooni jääkide näidud ei ole varasemate uuringutega võrreldes oluliselt muutunud. Ootuspäraselt on selle aine puhul kõrgemad näidud linnades, kus seda kasutatakse opioidisõltuvuse asendusravis, kuid metadooni jääke leiti kõikides linnades peale Rakvere. Kõige enam leidus neid Narva ja Sillamäe reovees. 

Metamfetamiini jääke tuvastati vaid nelja Lõuna-Eesti linna reovees: kõrgeim oli näit Viljandis; lisaks leiti neid jääke Tartus, Valgas ja Võrus. 
 
MDMAd ehk ecstasyt leidus linnade reovees väga väikeses koguses, kuid samas kõikjal peale Paide. Teistest veidi enam leidus seda Tallinnas, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ja Narvas. 

Uuringusse hõlmatud uutest üliohtlikest psühhoaktiivsetest ainetest leiti alfa-PVP-d kuues linnas, mis on enam kui varaematel kordadel 2024. aastal: Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Maardus, Võrus ja Paides.  Mitragüniini leidus seekord vaid Tartus ja Võrus. Muid uuringusse hõlmatud aineid nagu alfa-PHP-d, 3- või 4-MMC-d, buprenorfiini, fentanüüli ja nitaseene ühegi linna reoveest seekord ei leitud. 
 
Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.
 
Ministeerium tellis reoveeuuringuid aastatel 2022–2024 neli korda aastas ja need annavad teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides. Uuringud viidi läbi koostöös Eesti kohtuekspertiisi instituudi ja Eesti keskkonnauuringute keskusega.
 

Britten Torstenberg

Avalike suhete nõunik