Esmakordselt toimunud konkursile laekus kokku üle 80 kandidaati, kelle seast tegi valiku laiapõhjaline ja sõltumatu žürii, kuhu kuulusid eksperdid avalikust ja erasektorist, IT-valdkonnast ning ülikoolidest. Kandidaatide hindamisel võeti arvesse nende reaalset mõju Eesti digiühiskonnale, innovaatilisust, kasutajakesksust ja inspireerivat eeskuju teistele, mille tulemusel anti välja kümme valdkondlikku auhinda ja kaks eriauhinda.
Eesti digihingeks 2026 pärjati Elva valla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Kayvo Kroon, kes paistab silma suure pühendumuse ja kirega kohalike teenuste ning sisemiste protsesside mugavamaks muutmisel.
Aasta tehnoloogiaajakirjanikuks valiti Äripäeva staažikas ajakirjanik Indrek Kald, kes on juba kolmkümmend aastat kohaliku IT-sektori, äritehnoloogia ja idufirmade teemasid professionaalselt kajastanud.
Eesti digisaadiku tiitli pälvis Tony Blairi instituudi andmevaldkonna juht Ott Velsberg, kes on viinud Eesti digiriigi edulood professionaalse sotsiaalmeedia kaudu eduka üleilmse vaatajaskonnani. Eesti digivisionääriks nimetati Linnar Viik, kelle monumentaalne panus Eesti digitaalse identiteedi ning strateegilise kuvandi kujundamisse on olnud teejuhiks nii riigile kui ka idufirmadele. Hea häkkeri tunnustuse sai Kaspar Jüristo ettevõttest Neverhack, kelle tegevus ründava turbe valdkonnas ja avastatud kõrge riskiga haavatavused on aidanud ennetada mastaapseid küberrünnakuid ning suurt finantskahju.
Aasta digiprojektiks kuulutati Siseministeeriumi elusündmuste digiteenus, mis võimaldab uue dokumendi eeltaotlust alustada kohe nime muutmise või abiellumise avalduse esitamisel.
Aasta arendaja tiitli pälvisid rakenduse Võlur loojad Stefan Kivvistik ja Thomas Lepik, kiituseks selle eest, et nad arendasid täiesti iseseisvalt välja unikaalse infoturbe tugirakenduse. Aasta testijaks nimetati Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ehitusõiguse ja tegevuslubade teenusejuht Tiina Leetmaa, keda tunnustati sügava kvaliteedikontrolli ning meeskonda toetava sooja suhtumise eest.
Aasta tehnoloogiaettevõtteks valiti Nortal, mis on viinud tarkvaraarenduse uuele tasemele tehisaru süsteemse ja julge rakendamise kaudu, luues uuendusliku AI-first delivery mudeli.
Teenete eest digiriigi arendamisel pälvis eriauhinna pikaajaline süsteemiarhitekt Andres Kütt ning Eesti digikollektiivi eriauhinna sai Kadrina valla raamatukogu kollektiiv, mis on maapiirkonnas julgeks innovatsiooni maaletoojaks ning toetab väsimatult kohalikke elanikke igapäevases digimaailmas hakkama saamisel.
Digiauhindade konkurss ja tunnustusgala kutsuti ellu eesmärgiga kujuneda iga-aastaseks Eesti digikogukonda ühendavaks tippsündmuseks, mis tugevdab riigi kui eduka digiriigi kuvandit ja tagab selle ladusa toimimise. Korraldajate sõnul on hädavajalik märgata just neid rolle ja inimesi, kelle igapäevane nähtamatu pingutus hoiab ja viib edasi meie ühist digitaalset tulevikku.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti digiriik ei sünni ainult tippjuhtide kabinetivaikuses, vaid ekraanide taga tehtava pühendunud töö tulemusena. „Otsustasime seekord minna tunnustamisega päris rohujuure tasandile ning tuua rambivalgusesse need inimesed, kelle nähtamatu, kuid kriitiline töö hoiab meie digiriiki püsti. On oluline märgata rolle, mis jäävad tavaliselt suurte pealkirjade varju, mistõttu väärivad tunnustust nii arendajad, testijad, disainerid kui ka kogukondade digihinged, kes aitavad teistel igapäevases digimaailmas toime tulla,“ selgitas Pakosta.