Ühiskonnas esineb palju konflikte ja väiksemaid rikkumisi, kus kannatanu ja õigusrikkuja vahel puudub igasugune dialoog. See on ka tihti takistuseks, miks teo toimepanija vastutust ei võta, kannatanu vajadused jäävad täitmata ning võimalik kahju heastamata.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika tiimijuhi Stanislav Solodovi sõnul on taastav õigus lähenemine, mis keskendub tekitatud kahju heastamisele ja kannatanu vajadustele, mitte ainult süüdlase karistamisele. "Kui kannatanu saab rääkida, mida tema tundis, kui avastas varguse või lõhkumise ning mida ta vajab tekitatud kahjust üle saamiseks, muudab see süüteo sooritanu mõtlemises palju."
„Ideaalis on tulemuseks toimepanija ja kannatanu ühine kokkulepe, kuidas tekitatud kahju heastada,“ lisab Solodov.
Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse teenusejuhi Anneliis Feenstra sõnul on taastavat õigust edukalt kasutatud näiteks noorte kakluste, kiusamiste ja varguste puhul.
„Kui õigusrikkumise sooritanud noor kohtub kannatanuga, kuuleb tema mõtteid ja tundeid, on see tihti oluliselt mõjusam ja tulemuslikum kui mistahes teise inimese määratud karistus,“ selgitab Feenstra.
Näiteks oli reaalses elus selline juhtum, kus neli alaealist noormeest võtsid loata oma sõbra isa auto ning tagurdasid postile otsa ja kahjustasid autot. Algatati kriminaalmenetlus, mille käigus prokurör suunas juhtumi taastava õiguse konfliktivahenduse teenusele. Protsessi käigus said kõik mõjutatud osapooled – kannatanu, noormehed ja nende vanemad – võimaluse oma mõtteid ja tundeid väljendada ning juhtunu tagajärgi arutada. Tulemuseks oli vastastikune kokkulepe varalise kahju hüvitamiseks. Noormehed nägid, kuidas nende tegu kannatanule mõjus ning seeläbi mõistsid paremini juhtunu tagajärgi.
Taastava õiguse teenust pakub sotsiaalkindlustusamet ning sellele saab näiteks suunata politseinik, noorsoo- või omavalitsuse töötaja, prokurör või mõni teine spetsialist.
2023. aastal jõudis sotsiaalkindlustusametini 167 alaealiste ja noortega seotud juhtumit. 2024. aasta 1. novembri seisuga on sisse tulnud 95 juhtumit.
Solodovi sõnul on ministeeriumi kriminaalpoliitika üheks eesmärgiks laiendada taastava õiguse kättesaadavust, peamiselt õigusrikkumiste puhul. „Teisisõnu võimaldada taastavat õigust kohtueelses, kohtu ja -järgses menetluse etapis. Seda ka juhul kui inimene viibib kinnipidamisasutuses. Täna on need võimalused veel piiratud,“ selgitab Solodov.
Lisainfot taastava õiguse kohta leiab nii justiitsministeeriumi kui ka sotsiaalkindlustusameti kodulehtedelt.