Deklaratsiooni eesmärk on, et 2018. aasta Ministrite Komitee soovituste elluviimiseks võtavad liikmesriigid vastu tegevuskavad taastava õiguse paremaks kasutamiseks, alaealiste õigusrikkumiste puhul võetakse taastav õigus suuremalt kasutusse ning soositakse taastava õiguse laialdast kasutamist kriminaalmenetluses. Samuti on eesmärk, et taastav õigus tuuakse sisse nii kohtunike, juristide, prokuröride, sotsiaaltöötajate, politsei ning vangla kui ka kriminaalhooldustöötajate õppekavadesse. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu teadlikkuse tõstmisele, et kodanikud teaksid, mis on taastav õigus ja kuidas sellest osa saada.
„Eesti on astunud juba mitmeid samme selles suunas, et deklaratsiooni ellu viia. Aasta tagasi riigikogus kinnitatud kriminaalpoliitika põhialused on seadnud üheks eesmärgiks selle, et taastav õigus oleks kõigile kättesaadav. Noorte, laste ning kuriteoohvrite hääl on Eestis järjest kuuldavam ja neid koheldakse sõbralikumalt. Sellel aastal valmis ka taastava õiguse kontseptsioon,“ ütles justiitsministeeriumi projektijuht Laidi Surva.
„Soovime, et taastavat õigust kasutatakse ühiskonnas järjest enam ka muude konfliktide lahendamisel kui ainult kuriteod. Koos siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega puhume veelgi tuult purjedesse juurde,“ lausus Surva.
Taastav õigus on konfliktide lahendamise viis, mis võimaldab kahju tekitajat, kannatanut ning kogukonda kaasates tekkinud kahju heastada või ennetada kahju tekkimist. Taastaval õigusel põhinev lähenemine toob kaasa häid tulemusi nii konkreetse konflikti osapooltele kui ühiskonnale laiemalt.
Taastava õiguse eesmärk on osapooled kokku tuua, anda selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda juhitud protsessi abil kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju heastada ja õiglustunne taastada.
Deklaratsiooni tekstiga saab tutvuda siin.