Arengukava sisaldab terve rea praktilisi samme: kuidas avalik sektor peab toimetama ökonoomsemalt ning kuidas luua eeldused selleks, et ettevõtted saaksid maksta paremaid palku ja teenida rohkem eksporditulu.
Muu hulgas nähakse ette, et andmejälgija lahendus laienema kõigile riigi e-teenustele ning inimesel peab olema õigus otsustada: kellega ja mis andmeid ta jagab.
Riigina tehakse arengukava kohaselt oluline arenguhüpe, sest aastaks 2030 peab kolmveerand meie ettevõtetest ja avalikust sektorist kasutama tehisaru lahendusi ning Eesti suveräänne arvutusvõimekus peab oluliselt suurenema, sealhulgas gigatehase haru näitel.
Oluliselt soovib riik tõsta ka inimeste andmekirja- ja tehisaru pädevusi kogu elanikkonnas ja avalikus sektoris. Juba alates sellest sügisest pakutakse elanikkonnale raamatukogude võrgu abiga baastaseme tehisaru- ja andmekirjaoskuse koolitusi.
Rutiinse töö automatiseerimine ja tehisaru süsteemne rakendamine peab andma selge rahalise efekti ka maksumaksjale. Eesmärk on vähendada avaliku sektori teenuste, arenduste ja protsesside kulusid vähemalt 425 miljoni euro võrra.
Aastaks 2035 on plaanis märgatavalt lihtsustada ja korrastada IT-korraldust, konsolideerides dubleerivaid infotehnoloogia valdkonna tegevusi, taristut ja asutusi ning vähendades süsteemselt tehnilist võlga, taakvara.
Riigi IT majade konsolideerimise eesmärgiks on vähendada asutuste ja nende töötajate koguarvu, kaotada dubleerimine teenuste pakkumises ning tugevdada koostööd erasektoriga. Konkreetseid ettepanekud esitatakse valitsusele käesoleva aasta juunis.
Teenuste vaates peab inimese ja ettevõtja jaoks senisest veelgi enam kaduma vajadus erinevate asutuste vahet joosta või andmeid dubleerivalt esitada, mistõttu asendatakse senised üksikteenused sündmuspõhiste komplektidega. Kümme asutusteülest töötavat sündmusteenust on juba edukalt käivitatud seni kehtinud Digiühiskonna arengukava 2030 ajal, asendades varasemad keerukad lapse sünni, abiellumise ja pensionile jäämisega seotud toimingud terviklahendustega.
E-riigi hukukindluse tagamiseks viiakse üle saja kriitilise süsteemi riigist välja pilveteenustesse, et Eesti digiriik saaks toimida ka siis, kui meie füüsiline taristu peaks saama kahjustada.
Ülikiirete ühenduste vallas on seatud sihiks viia taskukohane ja usaldusväärne sideühendus aastaks 2035 asukohast sõltumata sajaprotsendiliselt kõikidesse kodumajapidamistesse ja ettevõtetesse, kuna kiire internet ei ole luksus, vaid maapiirkondade konkurentsivõime ja kaugtöö vältimatu eeldus.
Arengukava eesmärgiks on et digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed ning toimima igas olukorras, sealhulgas kasvatamata valikus sektoris tööjõuvajadust ning tagades elanike, ettevõtjate murede lahendamise kiiresti ja mugavalt.
Arengukava täismahus: https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/digiuhiskonna-arengukava-2035