2022. a suhteuuring näitab, et politseisse jõuab vaid osa lähisuhtevägivallast – politseid oli vähemalt ühest juhtumist teavitanud ligikaudu 23% 18-74aastastest, kuid on alust arvata, et vanemaealiste puhul on see number veel märkimisväärselt väiksem. Tihti ei näe vanemaealine endaga toimuvat lähisuhtevägivallana või ei soovi ta sellest rääkida. Seda takistavad häbi, hirm või arusaam, et peres toimuv peab jääma pere sisse, eriti kui vägivallatseja on oma laps.
„Lähisuhtevägivald ei saa olla pere siseasi. Iga inimene peab tundma end oma kodus ja lähedaste keskel turvaliselt. Eriti peame kõik märkama neid vanemaealisi, kes on mures, kuid ise abi küsida ei julge või ei oska,“ ütles siseminister Igor Taro.
„Vanemaealiste väärikus ja turvalisus peavad olema hoitud ka siis, kui inimene vajab igapäevaelus teiste abi. Hooldust vajavate eakate kaitseks muudame karistusseadustikku nii, et hooletusse jätmine on edaspidi kriminaalkorras karistatav. See on vajalik selleks, et kaitsta kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete inimväärikust, kes sõltuvad teiste abist. Abistaja peab tagama selle, et inimväärikus on hooldusalustel tagatud,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi poole pöördus 2025. aastal 228 vanemaealist inimest, mis moodustas 6% kõigist pöördunutest. Tänavu on ohvriabitöötajatelt abi saanud juba 173 üle 65-aastast inimest. Vägivald ei tähenda alati löömist. See võib olla ka alandamine ja ähvardamine, inimese suhtlemise piiramine või rahaline kontroll. Arvatakse, et lähisuhtevägivald on mehe ja naise vaheline, kuid vanemaealiste puhul võib teiseks pooleks olla hoopis tema täiskasvanud laps, lapselaps või muu lähedane.
„Meie kõigi roll on märgata märke, mis viitavad, et inimesel ei pruugi kodus turvaline olla: hirmu, endassetõmbumist, seletamatuid vigastusi või seda, et keegi teine kontrollib tema suhtlemist ja igapäevaseid otsuseid. Tasub rahulikult küsida, kas ta tunneb end oma kodus turvaliselt ning anda teada, et ohvriabi on olemas ja toeks ka siis, kui ta ei ole veel valmis suuri otsuseid tegema,“ ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Kaire Tamm.
„Hooliv ühiskond ei jäta kedagi oma muredega üksi. Eakas peab teadma oma õigusi ning tundma, et tema vajadusi märgatakse ja õigusi austatakse. See on inimlikkuse ja inimeseks olemise küsimus, seda nii abivajaja kui ka abiandja vaatest. Selleks, et toetada eakate iseseisvat ja turvalist toimetulekut, korraldame üle Eesti ka tasuta õigusabi teabepäevi, kus saab oma õiguste kohta lihtsat ja praktilist nõu,“ lisas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäev läbi. Vahetu ohu korral helista 112.