Eesti riik võitis Lennusadamat puudutava rahvusvahelise vahekohtumenetluse

1991. aastal Eesti iseseisvuse taastamisel jäi Venemaa sõjavägi veel mõneks ajaks Eestisse. Selle perioodi segadust kasutati ära ja vormistati dokumendid, millega Lennusadam anti Vene sõjaväega seotud isikute ettevõtetele. Hiljem liikusid need firmad uute omanike kätte ning jõudsid lõpuks A. Rotkoga seotud ettevõtetele.
 
Riik taastas oma õigused Lennusadama üle 2006. aastal pärast pikka kohtuvaidlust. 2012. aastal avati Lennusadam muuseumina. Aleksander Rotko ei leppinud kohtukaotusega, kolis USAsse ja algatas Eesti riigi suhtes rahvusvahelise vahekohtumenetluse, süüdistades riiki diskrimineerimises ja investorite tagakiusamises.
 
Vahekohus leidis, et Eesti tegutses seaduslikult ning sadama valdus oli erafirmadele antud ebaseaduslikult. Kohus kinnitas, et Eesti riigi poolt investorite õiguste rikkumist ega diskrimineerimist ei toimunud ja ELA ei saanud eeldada, et õigusvastaselt saadud õigused jäävad kehtima. Otsus paneb punkti üle 30 aasta kestnud vaidlusele Lennusadama üle. Eesti kaitses tulemuslikult oma huve. Lennusadam on oluline ajalooline paik Tallinnas, mis on saanud tallinlaste ja linna külaliste ajaveetmise meeliskohaks.
 
Rahvusvahelises vahekohtus esindas riiki Advokaadibüroo Ellex Raidla.
 
“Tänavu suvel möödub 31 aastat Vene okupatsioonivägede lahkumisest Eestist. Üksjagu üle mõistuse, et peame senimaani tegelema okupatsiooniarmee lahkumiseelsete sahkerdamiste tagajärgedega ja oma õigust tõestama. Aga õiguste eest tuleb seista, võtku see ka aastakümneid. Siiras tunnustus kõigile, kes Lennusadama omandiõigust läbi aja kaitsesid. Täname Ellex Raidla advokaate, kes kohtuvõidu tõid,“ sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.