Digital Nationsi võrgustiku ministrite kohtumise raames vastu võetud mahukas deklaratsioon kannab nime „Agentic State: Going Beyond the Hype“ ja osapooled lubavad lõpetada tehisarutehnoloogia tormaka edendamise pelgalt arendamise enda pärast.
Deklaratsioonile andsid täna oma allkirja Eesti, Kanada, Iisraeli, Mehhiko, Uus-Meremaa, Portugali, Lõuna-Korea, Ühendkuningriigi ja Brasiilia digijuhid, hiljem liitub sellega Uruguay. Tegemist on riikidega, kes suunavad ühiselt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu riigivalitsemises ning kelle valikud puudutavad otseselt sadu miljoneid kodanikke üle kogu maailma.
Leping on märgiline, sest esindab riike, kes on globaalses plaanis digitaliseerimise absoluutsed teerajajad.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta rõhutas allkirjastatud deklaratsiooni sätetele tuginedes, et tehisaru kasutamist puudutavad otsused kujundavad lähitulevikus mitte ainult seda, kuidas uusi tehnoloogiaid arendatakse ja kasutusele võetakse, vaid eelkõige seda, kuidas need meie ühiskondi reaalselt mõjutavad.
„Eesmärk on mõtestada täielikult ümber avalike asutuste toimimine, teenuste osutamine ning kodanike ja riigi vaheline suhtlus, et tehnoloogia saaks päriselt aidata inimeste elu paremaks muuta,“ märkis Pakosta ja lisas, et ühtlasi nõuab see valitsustelt selget määratlemist, milliseid võimekusi automatiseerida või täiendada ning kus peavad tingimusteta säilima inimlik otsustusvõime ja vastutus.
Ministri sõnul ei saa ükski vaba digiriik toetuda pelgalt pimedale usule algoritmidesse, vaid vajab läbipaistvust ja kindlaid tagatisi, et tehnoloogia teenib alati inimest, mitte kunagi vastupidi.
„Tehisaru agentide kasutussevõtul avalikus sektoris peab säilima täielik selgus, et iga agendi tegevuse taga on alati konkreetne füüsiline isik ja selgelt määratletud vastutus. Me võime luua infosüsteemides kui tahes rangeid raame ja turvamehhanisme, kuid tehnoloogia juhtimiseks peame eelkõige panustama inimeste harimisse – et igaüks mõistaks enne agendi käivitamist täpselt selle toimimist ja piire. Ainult nii tagame, et tehisaru jääb avalikes teenustes alati inimliku kontrolli alla ega välju seadusega seatud raamistikust,“ sõnas Pakosta.
Just seetõttu on deklaratsioonis eraldi rõhutatud läbipaistvuse, jälgitavuse ja inimliku järelevalve säilitamise kriitilist tähtsust valitsuste ja kogu avaliku sektori teenustes. Kui avalikud teenused muutuvad üha enam automatiseerituks või tehisaru vahendatuks, kasvab hüppeliselt ka isikupärastatud teenuste potentsiaal, ent ametiasutused peavad säilitama lõpliku vastutuse iga langetatud otsuse eest.
Justiits- ja digiministeeriumi digiriigi asekantsler Lauri Luht viitas samuti uue dokumendi kesksetele põhimõtetele ja kinnitas, et tehisarul põhinevaid süsteeme ei tohiks riigisektoris kunagi arendada tormakalt ja lihtsalt nende endi pärast.
„Pigem tuleks neid uusi lahendusi kasutada üksnes seal, kus need suudavad pakkuda käegakatsutavat, tõestatavat ja mõõdetavat avalikku väärtust ning mis peamine – kaitsta meie ühiskondi tehisaruga kaasnevate võimalike ohtude eest,“ selgitas Luht kainenemise vajadust olukorras, kus ülespuhutud ootused kipuvad sageli varjutama reaalset ja numbriliselt mõõdetavat kasu.
Samuti peab ta ülioluliseks deklaratsioonis esile toodud tehisaruagentide antavaid korraldusi, mis peavad iga hinna eest jääma usaldusväärseks, vastupidavaks, privaatsust säilitavaks ja kaasavaks. „Kõik see on vältimatult vajalik, võimaldades samal ajal inimestel säilitada sisulise kontrolli ja tegutsemisõiguse,“ ütles Luht.
Deklaratsioon seab lähiaastate fookusesse viis peamist valdkonda, milleks on avalik väärtus ja tõhusus, juhtimine, vastutus ja inimlik kontroll, suveräänsus ja vastupidavus, identiteet ja usaldus ning ühised standardid ja süsteemide koostalitlusvõime.
Riigid on ühisel meelel, et digitaalne identiteet on turvaliste ja kasutajakesksete avalike teenuste peamine nurgakivi, seda eriti ajal, mil igapäevane suhtlus riigiga hõlmab üha enam tehisaru vahendatud tööriistu. Kuna valitsused sõltuvad järjest enam edasijõudnud tehisaru võimekusest, pilvetaristust ja globaalsetest tehnoloogia ökosüsteemidest, on kriitiliste funktsioonide, andmete ja teenusepakkujate vaheliste sõltuvuste juhtimine muutunud elutähtsaks.
Digiriigid peavad tagama oma süsteemide vastupidavuse ja strateegilise autonoomia, vältides olukordi, kus riiklik suveräänsus võiks tehnoloogilise sõltuvuse tõttu ohtu sattuda.
Fotod: Digital Nationsi juhtide kohtumisest Tallinnas: https://www.flickr.com/photos/tallinndigitalsummit/albums/72177720336583246/